Esiletõstetud postitus

reede, 1. juuli 2016

Kambaga haugi tapmas, 30. juuni 2016

Teised pidid lõuna paiku saabuma ja nii tegime peale kiiret hommikukohvi minekut. Juba kella üheksa paiku olime peal.

Ilm lubas selline vahelduv tulla, päikest ja pilvi, vihma ja sooja. Algus oli igal juhul päikeseline. Alustasime Koskineni haru otsast. Ahvena togin, paarimehel mingi võtt ... kala ei näinud. Edasi ahvenakivid, ilusa maja tsoon. Tulutult.

Ilm kiskus pilve ja pisut vilumaks. Põrutasime mere poole minema. Põõsa all kiire kontroll venis ja venis, kala polnud. Kopra augu peal tulemused samad. Täiskäik põhja ja punase maja alla. Seal elu poole lõbusam. Esimene ankrupaik ja kohe läks huvitavamaks. Esmalt keegi imes end otsa ja kukkus ära, seejärel vajumine ja kilo pluss haug paadini käis. Siis korralik toks ja pisut alla kilo koha paati. Peale fotosessiooni veel üks kena kohatoks, kuid jäi realiseerimata. Ning seejärel vaikus. Kõik see nali tuli vale mootoriõli peale.

Natuke pommitasime veel ja siis kimasime linna teistele vastu. Tagasi tulles saime korraliku vihma kaela, nii et paadis oli lõpuks mitu ämbrit vett.

...

Õhtuks suurendasime oma paatide laevastiku. Kokku neli paati + Meli oma. Pika pusimise peale saime Tamuri mootori ka tööle. Mehaanikud olid tasemel. Ja nii saime kella viie paiku riburada pidi sadamast minema.

Mihkli ja Ermi paat ning minu paat koos Erikuga jäi kümne haru proovima. Koit sai paariliseks Andrei, Kõuts aga Kristiina ja Kairi. Nemad panid merele minema. Kümne märgi all paarkümmend minutit harjutanud suundusime teistele järgi.

Kogu see punt oli Punase maja rajoonis. Enamus trollis, me otsustasime jigitada. Punase maja all esimesest ankrupaigast alla kolmene haug; järgmine ankrupaik viskepikkus edasi pakkus aga tõelise elamuse. Pauk, kohe kärr ja kümne meetrine sööst. Seejärel ritv kreenis ja kala põhjas kinni, kuidagi liikuma ei tahtnud hakata. Vaikselt venitades ja meelitades sain ta uuesti sööstma ja seejärel ka vähe lähemale. Kõva viis minutit ettevaatliku mässamist kui kala lõpuks nägemisulatusse ilmus. Haug, nagu arvasin aga üldse mitte koll - kolmene poiss. Lant aga täiesti seljast kinni.

Edasi harrastasime nii trollimist kui ja jigitamist. Mõned haugid lisaks, ahven ka sekka. Koha aga mitte. Vahetult enne mahatulekut trollis Erik miski vana tamiili välja, mille otsas koolnud haug. Koos landiga. Ime et teises otsas ... polnud.

Teise paadid. Koit tegi tutvust nelja kohaga. Üks alla mõõtu.Andrei kiusas hauge. Ermi olla erinevaid sorte korjanud - haug, koha, ahven. Koha peaaegu mõõtus. Tüdrukud tapsid kõvasti haugi, Krissule läks ka päeva suurim (3.4 kilone). Mihkel oskas oma ridvast rohkemateks juppideks teha kui peab ...Kõuts aga ... tema tegeles vaid fileerimisega:-) Lõuna Eesti paat sai ühe pooleteisese koha ja hunnikus haugi. Koha kümne harust.

Õhtu jalgpalli saatel - sauna külge sai suur ekraan pandud:-)

Homme jälle päev.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar