Viimase päeva hommik pidi algselt algama kell kaheksa, aga
linnamehed jõudsid hotellist mökki alles kella üheksaks, seetõttu start pisut venis. Viis minutit hiljem
olime Ermiga juba peal. Püügiaega ju vaid kolm tundi…
Ilm jahedam, kui eile, kuid siiski päikeseline. Tuul tugev ja
puhus ida suunast. Vähe vilu
tunde tekitas. Kihutasime otse kümne haru lõppu, kurve peale ja trollisime
selle allavoolu liikudes läbi. Kummalgi üks väikese kala võtt, kuid paadini neid
ei saanud. Edasi põõsa auku, kus Koit just esimese jigi koha välja võlus.
Seadsime ennast nende paadist viskepikkuse võrra allapoole, üsna suvaliselt,
sest kajalood ei võtnud hommikul pilti ette. Aku ilmselt täiesti tühi. Paar
viset, kerge toks. Lantide vahetus – viidikas, miski pruun, miski kärts, uuesti
vale mootori õli ja jälle keegi puudutas. Jändasime selle ühe kalaga veerand
tundi ja otsustasime seejärel lahkuda.
Trollima eilset suure kala tsooni. Punasest poist punase
poini. Null, suur ja ümmargune. Võttu ka mitte… Edasi kiirelt kontrollpeatus
punase maja alla… jälle null. Tagasi kahe punase poi vahele. Tulemus ei erinenud
kuidagi. Kogu selle saagimise peale oli meil rohkem kui kaks tundi kulunud.
Tagasi põõsa augu
tsooni jõudnud uurisime teiste saake. Koit oli saanud neli lima, Mihkel
ühe lima. Koha polnud rohkem olnud. Meie paati lima ei huvitanud ja nii võtsime
viimaseks pooltunniks ette hommikul läbi kammitud kaare. Üks kohapunn. Kummalgi
paar haugi – korra isegi duublina tulid, mõlemal kala otsas. Tundus, et kala
hakkab just nüüd võtma ... kui oligi aeg lahkuda. Praam ootas.
Selleks korraks siis reis jälle läbi. Suvised vimmad ootavad
püüdmist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar