Päev algas nagu iga teine. Vähemalt Kalevi jaoks, kes hakkas juba hommikul vara ringi kooserdama. Ülejäänud põõnasid edasi. Ja nii juhtuski, et veekõlbulik olek saabus alles poole kümne paiku. Ega varem poleks tahtnud ka, sest väljas ikka väga-väga vastik ilm. Öösel oli tuule üles keeranud, pilves ja kole vilu päev tõotas tulla... See eest sai palju ja erinevaid võileibu paatidesse meisterdatud...
Kõutsi hommikune saak polnud teps mitte nii hea kui eile - haug, poole kilone ahven ja üks turb. Nii palju siis lubatud värskest suitsulinaskist... Saak üle loetud, suundusime jõele. Plaan oli teisele poole linna minna. Esimese peatuse tegime diivani augus. Triivis viskamine päädis Tarmol haugipunniga. Tagantjärgi tarkusena tuleb tõdeda, et see oli selge märk terveks päevaks...
Järgmine peatus kahe silla vahel, kus juba kolm konkureerivat paati ees kooserdas. Veendusime, et kala alles magab ja sõitsime läbi linna. Sinna kus eelmine reis Koiduga kala olime leidnud. Paik kenasti ära looditud, ankur sisse ja esimene vise mootoriõliga teele. Lobisesin midagi sel hetkel, kui lant paadi alla jõudis ja solgutasin seda seal põhja peal... kui korraga tõste peale keegi otsa vajus. Lihtsalt nagu narts. Pea kilone koha (50cm) leidis tee kasti. Algus polnud paha.
Teine vise teele, võtt selline imelikult nagistav ja sama suur kala taga. Mõni sekund hiljem otsast pudises. Paar viset vahet veel üks võtt kuid otsa ei jäänud. Jälle paar viset vahet ja neljaski otsa kargas, kuid samuti paari sekundi pärast ära pudises. Ei aidanud seegi, et olin juba esimese võtu järel lisakonksu pannud. Koha kuidagi väga laisalt rabas ja lihtsalt otsa ei jäänud. Viiendat võttu
pidi pikalt ootama ja lõpuks üks neljakümnene paadis käis. Seejärel tulid aga Kõuts ja Mihkel kohale ja loomulikult panid kalad suu kinni (kass ju ikkagi ähvardavalt lähedal:-)).
Kammisime seda tsooni veel tunnikese, kuid peale haugide keegi käima ei läinud. Seejärel edasi kulgeda otsustasime. Lõuna ka käes, söök vajas söömist. Panime voblerid järgi ja trollisime ülesvoolu minema. Esimene võtt, ilmselt koha oma, tuli koheselt samast tsoonist. Otsa ei jäänud. Teine sada meetrit hiljem ja sellise pauguga. Korraks keegi taha jäi ja siis korraga tühi nöör... Lant koos trossiga oli läinud.
Silla all tegime peatuse ja pildusime uuesti jigi. Tarmol korralik pauk ja kui žiletiga lõigatult lant läinud. Mul üks haugipunn paadi juures käis. Seejärel suundusime hooga pansionaadi alla. Pool tunnikest kulutasime seal. Üks kena poole kilone ahven ja veel kellegi võtt klouni peale. Eldoraadot seal siiski polnud ja nii suundusime tagasi. Alustuseks võtsime koha tsooni, kuid seal täiega vaikus. Seejärel kolisime sirge keskpaika ja pildusime seal.
Poole kolme paiku läks asi huvitavamaks. Haug aktiveerus. Tüüpiline stsenaarium oli selline, et vise randile, pauk ja lant oli läinud. Sügavasse visates aegajalt koha märku andis ja üks nii 43-45 sendine kohapoiss ka korraks paadi juures käis. Kuna Tarmo samal ajal järjekordset haugile ohverdatud lanti vahetas, siis kahvata ei viitsinud ja nii too punn ära pudiseski...
Jõgi sellel sirgel ikka jube kihvt. Laiust piisavalt, vast nii 50-60 meetrit. Samas sügava osa (7-8 m) laius vaid nii 20 meetrit. Ja loomulikult ei jookse see otse, vaid ikka kuidagi käänuliselt. Lisaks põhi parajalt kõikuv, nii et kalal peidupaiku kui palju. Kammisime terve sirge viskepikkustega läbi. Lahe koht.
Haug tundus ennast kuidagi eriti käima tõmmanud olevat. Ühel randi äärde tehtud viskel sain korra lausa kolm võttu järjest - esmalt pauk ... otsa ei jäänud, enne kui lant uuesti põhja jõudis vajuda, uuesti pauk ja jälle otsa ei jäänud. Kui seejärel ühe pöörde rulliga tegin, siis kolmas löök ja ... lant läks. Kolmanda kaotatud landi järel andsin alla ja panin trossi vahele. Paar haugi seejärel Kõutsile ära võtsin. Tarmo jonnis aga õhtuni välja ja jõudis landikaos mulle lõpuks järele:-)
Kella poole viie paiku jahtus söögiisu vee-all ära. Tunnike veel üritasime ja siis lasime jalga. Kontrollpeatus kahe silla vahel ei andnud ka midagi.
Kokkuvõtvalt üsna kehv päev. Haugide aktiivsus pisut asja huvitavamaks tegi, aga muidu... Kohavõtud ka sellised imelikud - nagistamised, tagant lükkamised, vajumised ... ühtegi kohapauku ega tüüpilist toksu polnud. Mihklil paar haugi, Kalevil kaks kõva 43 sendist.
Jõgi ikka hullult madal. Väikeses harus, millelt suurele jõele läheme, on vast 30-40 cm vett. Eile sain korra sealt üle kihutades põhja kätte - õnneks üsna pehme puude oli, ilmselt savi... ja Kalev korra oma mootoriga samas kandis kivi puudutas. Täna kõik sealt kohast nõka-nõka üle tulid...
PS! Tarmo arvas, et peab homme trossi vahele panema ja minema samasse kohta tagasi.
Mihkel mängib kitarri
VastaKustuta