Esiletõstetud postitus

reede, 23. august 2019

Tornio jõel, 22-23.. august 2019

Teisipäeva õhtu oli väljas mega ilm ja mitte ei suutnud vastu panna kiusatusele teha päikeseloojangu ajal üks kerge tiir. Tasuks üks pauk kollakale jässele.

Kolmapäeva hommikul aga olin juba kella viiest jalul ja peagi ka jõe ääres. Väljas vaid seitse kraadi sooja ja udune olustik. Päeva peale lubas vastikut põhja tuult ja tahtsin enne seda peal ära käia. Olin eile näinud ühte kala siin samas mökki kärestikus mängimas ja nii sõitsin esimese tiiru otse "sadamast" alla. Sada meetrit hiljem oli sõit sõidetud, sest kaks lanti kiskusid riidu ja tekitasid mulle paati paraja kaose. Harustasin ja sidusin lante samas paadis, vooluga edasi langedes. Sasi sai likvideeritud alles suure männi juures ja nii sain sõita teisele katsele.

Teise katse jaoks oli jõe äärde ka Tamur ja üks soomlane jõudnud. Tulin tupo jõest alla ja jälle kuidagi nii käpardlikult, et ritvade sisselaskmisel kadus pool august paadi alt voolates ära... Edasi soome rand, siis männi auk, seejärel pumba auk. Pumba augus puhastasin järjepidevalt lante - vesi on kerkinud kiiresti ja sodi tuleb kõvasti.

Kärestiku järel võtsin oma kividele suuna, aga ei saanud kuidagi sõita. Pidev praht landi otsas segas täiega ja nii tõmbasin paadi kaldasse. Tegin prügipüüdjad kõigile liinidele ja proovisin uuesti. Järgmisena otsustasid landid omavahel järjekordselt mitte klappida. Lausa kahel korral. Nii veetsin vist enamuse püügiajast kalda ääres kahjusid likvideerimas.

Kannatuste rada lõppes seekord paatide sisselaskmise koha juures, kus mul lõpuks sellest koristustöödest, sasidest ja tõusnud tuulest villand sai. Tulin kodupoole ära. Tegin veel kontrolliks eilses kalakohas 200 meetrit ning kobisin seejärel unevõlga sisse nõutama.

Vesi on nüüdseks tõusnud oma madalaimast tasemest 45 cm. Pühapäevast alates aga 30 cm. Saart on veel nibin nabin näha.

Tamur sai peale eilse megasasi lahti harutamist täna hommikul ühe väikes lõhe. Lisaks umbes viie kilone oli tal tupo jõe augus ära läinud. Kala tormas ülespoole, kärr-kärr ja siis ära kukkus. Ilmselt tõusev lõhe oli.

...

Päeval oli raju tuul ja ma tegelesin muude asjadega. Isegi kalamarja tegin ära - pole enne ise teinud, ikka naisele selle vastutustundliku töö usaldanud. Kasutasin küll teist meetodit, kui tema. Tarvi varianti. 40 kraadi vesi ja mudid kätega marja välja. Tuli kenasti. Lõpuks tühi "kott" lüpsmise tagajärjel alles jäi.

Õhtul seitsmest tuul rauges ja tegin oma kolmtunnikese. Erinevatel liinidel kuni pumba auguni välja. Rootsi kivi juures korra nägin kedagi pinnas keeramas, isegi peale õnnestus talle sõita, aga võtma ei saanud. Nii, et null võttu. Sama ka teistel.

...

Järgmine hommik jõudsin jõele umbes selleks ajaks kui teised maha hakkasid tulema. Nii poole üheksa paiku alles. Uni oli õite magus... Kuna vesi oli korralikult öö jooksul jälle tõusnud, siis otsustasin tupo jõe augu järel seekord rootsi kalda äärt pidi minna. Ja sealt siis saare ees olevat auku kammida. Otse loomulikult pakuti hommikuseks ergutuseks üks sasi. Sedapuhku kolme landi koostöö.

Rootsi saare esine ei pakkunud midagi. Suure männi juures keset vett käis üks kala pinnas. Üks suurem plärts toimus kusagil kärestike ja rahuliku ala vahepeal. Plärtsatuse helk ja pritsmed olid päris korralikud. Tiiru lõpetasin rootsi kivi juures. Siis tegin veel pool tiiru tupo jõe auku ja tulin maha ära.

Sodi on jões nii palju, et ma hästi ei usu, et see nädal siit midagi enam tuleb. Isegi prügikorjajad ei suuda kõike ära võtta ja nii on poole tunni aerutamise järel enamus lantidest sodised. Päev veel pikalt ees, aga kahtlane värk.

Rootsi saar uppus ka ära. Eile linnud veel kaklesid viimase alles oleva kivi pärast. Nüüdseks pole seal enam midagi veepinnale jäänud.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar