Lõuna paiku sain peale sahmerdamist veele. Vesi jões ikka uskumatult madal. Madalam veel kui eelmine aasta augustis. Pildil paadi kõrval olev suur kivi on suvel tavaliselt nibin-nabin vee all. Seekord aga oli see oma 70-80 cm veest väljas. Sisuliselt vett pole. Vabalt võiks üle jõe kõndida, kui augu kohti vältida.
Jätsin samad landid otsa, mis suvisest viimasest sõidust otsa olid jäänud ja lükkasin paadi ülalt rannast lahti. Väljas paras suveilm - päike paistis, tugev lõuna tuul, sooja pea 20 kraadi. Mõnus ilm aerutamiseks. Esimesed kolmkümmend meetrit kaldast oli sisuliselt 15 cm vett. Polnud mingit mõtet lante vette panna. Aerutasin tühjalt kuni jõe keskpaigani välja, sisuliselt tupo jõe auku. Seal alles landid vette lasin. Järgmised kolm tundi kulusid esimesele laskumisele, mis ulatus tupo jõe suudmest ... saareni. Ehk siis kilomeetri peale kulus kolm tundi! Vool pea olematu, vaid kitsas 10-15 meetrises vaos teda oli, ülejäänud kohad aga... Ja tuul ka muidugi selline, et alla poole langemiseks sisuliselt paati tagurpidi pidi lükkama.
Vahetasin rootsi saare peal lante. Vasakult lugedes said otsa hk haba, suur punane edi, punane edi ja lasse saksa värvid. Mootoriga ülestulemine oli vaevaline. Mökki juurest tupo jõe poole liikudes üle madaliku, sain kaks korda põhja kätte, hoolimata üles tõstetud mootorist. Väikesel kiirusel muidugi, nii et ei midagi hullu.
Teine tiir lõpetas lõpuks ometi kümneid tunde kestnud võtuta püügi põua. Esmalt pani keegi kaks pauku lasse landile. Olin tupo jõe augus paremal oleva kivi suunas paati tõmbamas. Hoog oli paadil väike ja nii ei jõudnudki õigeks ajaks aerudega ritva pingesse tõmmata. Lõhe ei jäänud otsa. Kõik toimus nii kiiresti, et isegi pulss vist ei jõudnud tõusta:-)
Teine võtt tuli Jaanuse sauna alt... harjuse putuka otsa! Esmalt keegi laksas ritva, mis mul jalge ees vedeleb. Peale võttu keeras lõhe kohe ennast pinda ja järgmine hetk tamiil lõtvus. Kala oli koos lipsuga plehku pääsenud. Tule veel 0.25 mm tamiiliga lõhet narritama.
Jõudsin ka kolmandast tiirust pool veel enne keeluaega ära teha ja lõpetasin päeva punase edi põhja kinni sõitmisega. Igakordselt jõe ületamiselt tulid landid kops ja kops jõepõhjas olevaid kive kolistades. Ja iga kord mõtlesin, et kui kinni jääb, mis siis saab... Lõpuks jäigi. Aga ei miskit hullu. Tõmbasin ridvad välja ja ruttu mootori käima. Tamiili oli kulunud vast 70-80 meetrit, nii et varu veel enam kui küll. Tipa-tapa paat tagasi ja käes lant oligi.Algus on tehtud, loodetavasti on ka minu kala siin kusagil vees juba ootamas.
PS! Naaber sai 8.5 kilose emase kala. Jaanuse saunast altpoolt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar