Teisipäevasest õhtusest püügist suurt midagi välja ei tulnud. Äike, mis terve pealõuna kogu aeg silmapiiril tuterdas, otsustas peale kella kuute ennast meie kohal korralikult välja elama hakata. Võimsaid pauke mobiilimasti ja muudesse kõrgematesse kohtadesse käis mitmeid. Tulin hirmuga maha ära, kuus piksevarrast võimalikult paadi põhja surudes... Ja kus siis kukkus kallama. Seejärel läks natukeseks eemale ja kasutasin juhust paati hüppamiseks, kuid poole tunni pärast tuli pilv uuesti tagasi ja lõpetas ametlikult püügipäeva. Lõhest ei kõppugi aga sellest pakkus loodus imelisi värve (pildid pea kõik eilsest õhtust).
Teisipäeva hommikul olime Tamuriga esimesed, kes peale läksid. Eilsest tühjast päevast tingituna magasime aga täna mõlemad pikalt pettumust välja. Kui ma poole üheksa paiku mäest alla vantsisin, siis Bonder just läks peale ja Tarvi tundus olevat Rootsi suure kivi kandis. Ehk siis juba pikalt peal olnud.
Tegin esmalt tiiru maja alt saareni ja siis tupo jõe august alla. Väljas perfektne kalailm - sompus, kerge uduvihma, nõrk lõuna tuul. No mida sa hing veel oskad ilmalt tahta. Lõhel aga oli sellest jumalast savi.
Paar tunnikest hiljem, kui suure männi lähedal aerutasin, jõudis päike kohale ja keeras olustiku mitu korda valgemaks. Maha veel ei tahtnud minna, nii läksin uudistama, et mida see viimaste päevade vee kerkimine allpool kärestikke olevate kividega on teinud. Vesi on kerkinud miinimum tasemest umbes 25 cm ja rootsi saarest on pindalast 4/5 vee alla tagasi kolinud. Kärestike alused kivid aga ... noh seal pole vett endiselt piisavalt. Sättisin seal ennast läbi häda lemmikkivi kammima ja kui siis korraga üks harjus ritva kõigutas ja ma paar korda aerudega tõmbasin, siis koheselt kaks lanti põhjas kinni olid... loomulikult korralikud sasid tagajärjeks.
Aga teel kivideni sain pumba augu lõpust, kiige alt, siiski ka ühe löögi kätte. Kollase MTO otsa. Ritv vetrus kaks korda ja kuigi sain koheselt aerudega vajutatud, siis paindesse seekord ritv ei vajunud. Ei jäänud kala otsa. See oli minul ka ainukene hommikune lõhe võtt. Tamur sai korraks kärri kuulda suure männi järgse kivi juures. Tarvi landile virutati sabaga samas kandis, suure männi augus.
Tulin oma sassis ritvadega maha ära ja kui paadi kaldasse tõmbasin sai keegi pealolevatest soomlastest tupo jões lõhe otsa. Päris pikalt väsitas teist ja alles Iivika kivi juures kätte sai. Tarvi, kes lähemalt pealt nägi, arvas siiski et vaid viiene. Vähemalt keegi jõel sai kala.PS! Naine soovitas kalapüügist loobuda ja mõni teine hobi leida. Ma niikuinii ei saavat rohkem lõhet. Vot kus on ikka alles palju usku minusse, minu "küljeluul":-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar