Pühapäevasest püügipäevast pole suurt midagi kirjutada. Hommikul sai vara peale mindud, kella kuue paiku juba. Samaaegselt naabri ja tema paarilisega. Nemad suundusid tupo jõe auku, mina läksin otse alla. Enam-vähem poole tunni pärast tulid nad maha ära, 7.1 kilose emasega.Kuna Juho kiirustas kodu poole ära sõitma, siis tulin pool tundi hiljem ise ka jõe pealt maha (ilma ühtegi lõhe võttu nägemata, vaid kaks harjust otsas käis), et viimase lõhe mari vastu võtta. Rääkisime pikalt ja laialt sellest, kuidas ta tupo jõe augus sõidab. Tegi lausa joonise oma trassist... Uskumatu vana on - mees sai kahe nädala jooksul kokku 15 kala. Neli neist sealt samast tupo jõe august. Järgmise aasta augustis pidi ta ka samal ajal siin olema, nii et kui ma ka kala ei peaks ka saama, siis lõhemarja naabrilt ikka kuhjaga saab:-)
Tunnike hiljem läksin siis saadud õpetust proovima. Väljas aga oli selleks ajaks kohutava tuule püsti pannud, nii et sõudmiseks seda enam nimetada ei saanud. Pigem nagu loovimiseks. Kammisin kaks korda edutult seda auku ühte sama liini pidi - no ei toimi selles augus minu sõiduviis või landid.
Pealelõunal proovisin Untolt saadud kolme uue jässega sama auku. Tulemus endiselt sama. Kella kolme paiku pidin päeva lõpetama, kuna pere vajas Kolarisse rongi peale viimist. Järgmiseks nädalaks jään mökki koos seina sees krabistava hiirega kahekesi....
Pealelõunal saabusid lõuna-eestlased. Tarvil tupo jõe august esimesel laskumisel kohe ca 5 kilone otsas oli. Peale mitut hüpet tamiil katkes... Tamur sai ka esimesel laskumisel kohe võtu kätte. Jaanuse maja all oleva kahe kivi järel. Paar kärtsu ja seegi kala pudises otsast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar