Esimese proovimise tegin siiski Kasarile. Vanamõisa alla. Karta oli, et pealesaamisega läheb seal raskeks ja kui see ebaõnnestub, siis on terve tunnikene sisuliselt maha visatud. Võtsin selle siiski ette. Põld kandis autot kenasti ja jala vastu põhjatuult marssides ei saanud keretki soojaks.
Proovisin kahest kohast tugeva jääni minna, kuid mõlemal korral jäi kõva paar meetrit tugeva pinnani puudu. Lootusetu. Nii poleks ilmselt ka mingist väiksemast palgijupist piisanud ja kõndisin auto juurde tagasi.
Järgmisena juba Velisele. Seal põld kole tatine ja alla kalda äärde välja jõudes kirusin, et oleks võinud auto eemale jätta, et äkki ei saa pärast mäest üles...
Jää peale saamisega probleeme polnud. Ühes kohas tuli teha vaid pikem samm, et kõvalt maapinnalt toekale jääle astuda. Jää ise enamasti täitsa timm. 10-15 cm. Vaid Enge jõe suudmes läks asi kahtlasemaks. Seal jääd vaid 4-5 cm. Eemal kurve peal ka vaba vesi paistis.
Esimene katse ahvena tsoonis ütles seda, et kirbuga pole seal täna midagi teha. Vool selline, et kirp ilmselt Rumbani välja oleks hõljunud. Kolisin oma kastiga siis Enge poole, särgede kodumaale. Ja noppisin kiirelt elussöödaks ahvena ja latikalipsu. Nii sain unnad kiirelt likku.Sain vaevu viimase unna juurest tagasi tuldud ja kastile istet võtta, kui lähemal olev lipp kerkis. Sammusin tagasi ja jäin püügivahendi juurde valvesse. Rull seisis paigal. Ootasin rahulikult paar minutit ja kuna rull endiselt elumärke ei näidanud, kontrollisin sööta. Ahvenal hambajälgi peal ei leidnud, kuid kahtlaselt uimane oli too küll. Tagasi lastes keeras koheselt kõhu ülespoole. Läksin ja püüdsin kiirelt ühe nuru ja vahetasin elussööda välja.Kuna särgede ja muude pudinate püüdmise isu kadus üsna ruttu ja unnad rohkem ei liigatanud, otsustasin auto kaugemale parkida. Tuli välja, et selle tati peal mäest ülessaamine polnud mingi probleem. Rehvid küll hullult savised aga kenasti ronis masin üles. Seejärel juba jalgsi tagasi jääle.Poole ühe paiku kerkis sama unna lipp, mis ennegi. Võtsin kastist kongitsa kaasa ja läksin uudistama. Kohale jõudes rull jõnks-jõnks haaval tamiili loovutas ja siis paigale pidama jäi. Selge haug keerab kala suus ja hakkab neelama. Nii kui minutilise vaikuse järel järgmine rulli keerutamine lahti läks, haakisin ära. Haug oli selleks ajaks juba meetrit kuus tamiili maha kerinud.
Alguses tuldi suhteliselt rahulikult augule lähemale. Paari meetri kaugusel aga otsustati ümber ja peagi keriti poolilt lisatamiili maha. Kala ei tõmmelnud ja jõnksutanud peaga nagu paari nädala tagune neljane, aga läks siiski suurele kalale omaselt konkreetse minekuga. Järgnes rohkem kui viis minutit jo-jod. Väga jõuga tirima ei hakanud pigem meelitasin teist ülespoole.Haug käis korra augu all ära ja näitas oma suurust, seejärel aga põhja peale tagasi kolis. Jälle paar minutit meelitamist, kui haugi teist korda augu alla sain. Seekord jäädi rahulikult paigale ja asetasin kongitsa kalale kurgu alla ning sikutasin pea auku. Seejärel venis jäme keha august läbi. Kena paksuke maandus jääle. Hilisem kaalumine andis tulemuseks 4.25 kilo. Ehk siis üsna täpselt sama suur, kui see eelmine. Ja tulid ka üsna lähestikku olevatest paikadest. Vast 15 meetrit oli püügikohtadel vahet... Haugi sabast oli pool imelikult ära näritud ja ka alumine mokk oli naljakalt konksus ja paks. Oli kõvasti räsida kunagi vist saanud.
Ega rohkemast polegi miskit rääkida. Püüdsin vahelduseks pudinaid. Vahetasin undade asupaikasid... ja kell kolm tulin tulema.
Ilm oli ikka üsna kole. Tugev põhjatuul, +1 kraadise temperatuuriga. Tuule käes olles oli ikka väga ebamugav olla.
Nüüd keerab õnneks külmaks ära ja vast saab jõulude ajal juba rohkem jää peal kooserdada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar