Pärnu jõel, 12. detsember 2021

Pühapäevaks lubas korralikult udus ja sompus ilma. Tuuletut. Nulli ümber temperatuuriga. Ühesõnaga sama hall ja tume kui eilne. Võtsin seekord suuna Pärnusse. Reiu alla, siiga piiluma.

Kohale sai jõutud nii kella kümne paiku ja kui jõe peale astusin suutsin udumassist vaid ühte püüdjat silmata. Üks vana, kes iga aasta käib Reiu vastas oma augu peale särge tirimas käib, oli oma päevinäinud jalgratta kõrvale istet võtnud. Rohkem püüdjaid udust läbi ei paistnud.

Alustasin vanamehega samas rajoonis, kus siiasügavikus oli keegi päev varem mitu auku teinud. Katsusin nood ükshaaval läbi ja teises augus sain peagi ka esimese võtu ja kala taha. Oli teine kenalt kopsakas ja hoidis  alguses põhja. Vaikselt kõrgemale ettevaatlikult venitades, olin üsna kindel, et tegemist on siiaga. Seetõttu oli ka pettumus üsna suur, kui jääagust vimma nina välja ilmus. Päris kena suurusega kala, aga see polnud ikkagi see, mida olin oodanud. Ronis teine kuldse marmõssi otsa.

Lisa ei tulnud ja teisi märguandeid kõrvalaukudest ka ei leidnud. Nii kolisingi järgmisesse püügirajooni. Reiu alla. Seal käisin läbi kõik põhilised siiapaigad. Enamus aukudest ei pakkunud midagi, kuid põõsa kohal hakkas järsku kiisk mängu segama. Tüütas ja tüütas, plaanisin juba lahkuda, kui korraga aga põhjast ülespoole kergitades nooguti lihtsalt aeglaselt alla vajus. Haakimise järel keegi korralikum kala vastu lõugu sai ja otsas ei jäänud. Siia jaoks oli võtt kuidagi üliuimane ja kahtlustaksin pigem latikat. Otse loomulikult sealt rohkem midagi ei tulnud.

Elumärke ei pakkunud ka kõrvale tehtud augud ja nii kolisin vahelduseks lennuki alla. Vimma aukudele. Püügikohale vantsides ilmus udust nähtavale paar varju, kes samas kohas põiki tagusid. Jäin neist pisut eemale ja tegin poole tunni jooksul 7-8 auku. Ei mingit võttu. Voolu ka sisuliselt mitte.

Tagasi Reiu tsooni, sedapuhku suudmest allavoolu. Ühest august latikalips ja nurg, teisest kiisakius. Vaikselt hakkas ära tüütama ja kui kella kahe paiku sisuliselt videvikuks kiskus, astusin ka mina tulema. Valgust oleks hädasti rohkem vaja. Kevadel oleks selline sompus ilm mõnus, jõulude eel selline aga liialt pimedaks veealuse maailma muudab.

Jääolud olid kehvemad kui Kasaris. Enamasti jää paksust 12-15 cm. Paaris kohas oli aga ka alla 10 cm. Jääpeal paar kolm sentimeetrit vett koos märja lumega. Kaldaäärtes jääpeal üsna palju vett, kus sügavust pea kummiku jagu. Samas mõnest kõrkja äärest saanuks üsna kuiva jalaga peale.