Poolpäevak, 12. oktoober 2019

Asi kisub vägisi kiiva - tatt, köha, kurguvalu. Täna läks nii, et õhtuni vastu ei pidanudki. Tulin varakult maha ära, et kuuma teega ennast turgutada. Äkki, siis kannatab kaks pikka päeva veel ära.

Vee peale sai mindud enne kella kümmet. Väljas kallas pool ööd vihma ja umbes kella üheksa paiku hakkas vaikselt lõpetama. Paadist  4-5 ämbrit vett välja viskasin. Sellega oli tänane vihm ka ühel pool ja ülejäänud osa päevast tegi kena sooja sügisilma. Vahepeal lausa päikest näitas.

Võtsin suuna jalakäiate silla rajooni. Esmalt pool sirget trollimist, mis päädis käte limaseks tegemisega. Seejärel juba sügava peale ankrusse. Ja kohe läks ka togimiseks. Alustuseks kuidagi väga loiult ja õrnalt, aga lõpuks kala ennast käima sai. Poole tunniga kümmekond võttu, kaks kala kasti, neli üle parda tagasi. Sort nagu eilegi... pisike. Kõik kp paitsi musta jigiga.

Seejärel ankrupaik rahunes. Proovisin paari paika veel ja lõuna paiku otsustasin teisele poole linna kolida. Kaunis tüütu on sinna minna, kui kümne kilomeetri piirang enamasti kiiruse maha tapab, aga kohale ma jõudsin. Lasin sügava alguses rapala paadi taha likku ja enne kenade majade sügaviku kargas nii neljane haug otsa. Õnnestus vabastada nii, et ei pidanud kätega puutuma:-)

Panin samasse tsooni ankrusse ja andsin pool tundi hagu. Ei midagi. Edasi trollides silla sirge peale, mille tulemuseks oli rapala põhja jätmine.  Üritasin päästa, mis ma üritasin, aga kätte ei saanud. Hea lant oli, peab uue ostma.

Lood nagu näitas kala, aga võtte ei saanud. Kündsin kuni sillani, tegin seal kontrollpeatuse ja kulgesin samamoodi tagasi. Kaugemale ei viitsinud minna. Mehis ja Anti kindlasti tükk maad edasi ja sinna kaugele ma väga ei kipu minema.

Kella kaheks oli mul kopp ees - ei ühtegi võttu. Võtsin hoo sisse ja tulin vastu tõusnud tuule tekitatud lainet jalakäijate silla rajooni tagasi. Järgmised kaks tunnikest jändasin selles tsoonis. Sain paar üksikut toksu, kuid null jigikala. Trollides kaks koha sai veel kasti juurde võetud. Õhtust võttu ei tahtnud ootama jääda ja tulin mökki teed ja mett nautima.

Äkki homme parem olla.

PS! Mehisel ja Antil 5 koha. Käisid kose all ka ära. Nii et igal-pool jama. Vool oli täiesti nullis.

Tagasi Soomes, 11. oktoober 2019

Kolmapäeval ja neljapäeval olin Helsinkis konverentsil ja kui juba sai üle lahe tuldud, siis ... võtsin paar puhkepäeva ka kohade kimbutamiseks. Peale üritust autole hääled sisse ja jõudsin üsna mõistlikul ajal kohale.  Mökkis olid ees ootamas juba nädalajagu kangelastegusid teinud Mehis ja Anti. Terve õhtu muudkui seletasid, et kus ikka on alles võtud ja puha. Antil uus isiklik rekord ka juba tehtud - 4.8 kilo. Sügavkülm paistis poolenisti fileed juba täis olevat.

Kuna oskasin endale mingi viiruse kusagilt hankida, siis sai õhtul tervistaval eesmärgil saunas käidud ja hiljem seespidiseid "ravimeid" manustatud. Reede hommik ei olnud seetõttu just väga varajane ja reibas olemine. Alles poole üheteistkümne paiku sai suund jõele võetud. Hommikukohv jäi ka tegemata, sest meie kohvimasinal on midagi viga. Sisse pandavad ained on eraldi seisvalt head, välja antav kogum selle eest... ma ei oska sellele maitsele isegi nime anda.

Väljas kena soe sügisilm. Pilves ja sooja kaare tuulega. Temperatuur kümne kraadi alla. Vesi ise 9 kraadi. Otsustasin, et ei hakka teiste salakohta täna minema ja käin oma tavalised paigad läbi. Alustasin koskineni haru nurgast ja sealt suundusin diivaniauku. Vaikus siin ja vaikus seal, kuni sügava augu alumisest otsast kalaparve loodilt leidsin. Sealt ka kolm imelikku võttu. Ilmselt latikas. Koha kalast ei märkigi. Ülevalt poolt alla kulgenud soome paatkond laiutas samuti kätt. Ühe haugi ilmselt olid saanud, sest vahetult enne nende tulekut purjetas veepinnal kilone haugikonn. Kõht vastu taevast.

Lõuna paiku jätsin selle piirkonna maha ja suundusin linna alla. Kahe silla vahel panin rapala vobleri ka paadile sappa ja sellega kalapiirkonna ka peagi tuvastasin. Paar-kolmsada meetrit allpool, kui tavaline püügirajoon. Kilone koha rändas kasti. Panin samas ankrusse ja andsin jigile tegevust. Tegin just viimast viset kui musta kp paitsi otsa keegi nõksatas. Kastikala.

 Järgmised kolm tundi olingi selle ankrukoha ja jalakäiate silla vahelist ala läbi kompimas. Tegin umbes pool tundi jigi ja siis pool tundi trollimist. Koha üsna laiali ja kollektiivset käivitumist ei kippunud olema. Vaid ühest ankrust kaks kala sain, ülejäänud üle ühe võtu ei pakkunud. Proovisin küll erinevaid värve läbi mängitada, aga ei aidanud seegi

Päeval tegi paar-kolm tundi voolu ka. Sel ajal püüdsin 20 grammisega. Muidu piisas 15 grammisest. Üllataval kombel olin enamuse ajast täiest üksi. Korraks üks soomlane põikas veerand tunniks tirgutama, kuid suundus siis ülesvoolu minema. Vahepeal mõtlesin ise ka, et peaks äkki läbi linna minema, aga siis hakkas sadama ja sellega kadus ka mõte peast.

Peale kella nelja otsustasin, et aitab küll ja vajutasin mootoril gaasi põhja. Uurisin uuesti läbi diivani augu, seejärel ilusa maja tsooni, trollisin läbi Bonderi kääru... Päeva lõpetuseks ka kümne haru mõlemad otsad, merika rajoonis trollimine ja saare tagune ankrupaik. Kõiki eeltoodud püügipaiku ühendas üks asi - kala seal ei olnud. Isegi võtupoegagi mitte. Ka lood oli suuresti tühi, kui mõned latikaparved ja nende sabas paar üksikut kaart välja arvata.

Kella seitsmest tulin maha. Kaheksa kala sai ära võetud, teist samapalju kosuma saadetud.  Paar haugi ka sekka. Suurimad kilo kopikatega. Suuri polnud, ära ka ei läinud. Jigitades toimis vaid must kp paitsi. Teised värvid null mis null. Vobleritest said hambaid tunda nii rapala ja pruunikas jesse.

Mehise ja Anti paatkond käis jälle teisel pool linna ja tõi kaasa 17 kala. Suurus ka pisut parem. Paar tükki üle kahe kilo.

PS! Päev otsa olin paadis üksi nii, et kordagi kellegagi ei rääkinud. Isegi telefon ei helisenud. Õhtul kui teised maha tulid ja midagi ütlema hakkasin, siis tuli sealt alustuseks suur kahin ... hääl täiega ära läinud.