Esimene jää, 01. detsember 2018

Jube ootamatult läks korralikult külmaks. Eelmine nädal jäi sild ka veel sisse. See oli täiega jäässe kinni külmunud. Maja all jääd juba kalda lähedal 4-5 sentimeetrit ja jõgi isegi keskelt kinni. Kõik märgid viitasid sellele, et esimeseks jääpüügiks on paras aeg kätte jõudnud.

Kodused sahmerdamised tehtud, kulgesin lõuna paiku Velise äärde. Sügava peale. Seal augu peal ees ootamas juba kaks püüdjat. Sättisin ennast neile seltsi. Infovahetus eesolijatega andis teadmise, et kala ei võta. Paar ahvenapunni hommikupoole ja rohkem miskit. Peagi mõlemad allapoole uusi auke puurima kulgesid.

Sügavas augus jääd pea 7-8 sentimeetrit. Tuuraga pidi juba vaeva nägema et paraja suurusega püügiauku sisse saada. Jää ise selline mõnus läbipaistev tume peegel, nii et käi nagu klaasi peal - kõik mis allpool toimus oli näha.

Ilm jõekäärus maru mõnus. Kuigi külma lausa 8 kraadi ja väljas päris korralik edela tuul, siis kaldaäärne võsa kõik need iilid kinni püüdis. Päikese käes lausa soe tundus. Isegi kindaid polnud vaja.

Esimene auk sisse toksitud ja kohe kiisk otsas. Nii sain esimese unna vette. Panin tolle suudmesse, puude alla. Kui juba sinna sai vantsitud, otsustasin särgede isu ka järgi poovida. Ikka unnakalu silmas pidades. Tükk aega pidin vaeva nägema, et lõpuks piisavalt väike söödakala kätte saad. Paarisaja grammiseid särgi ei hakka ju otsa panema:-) Neid tuli aga järgemööda.

Kaks unda sees kolisin ahvenate rajooni tagasi. Triibud ei tundunud just eriti aktiivsed. Auk, võtt, vaikus ... vaikus, siis järgmine võtt. Tilkusid teised ükshaaval. Kõik sellised saja grammi kanti. Vahetasin punase kirbu kuldse vastu, tulemus sellest suurt paremaks ei muutunud.

Mingi hetk kuulsin, et midagi käriseb. Pilk hääle suunas tuvastas lendu tõusnud punase lipukese. Haug tamiili kettalt maha kruttis. Vantsisin vaikselt kohale, andes kalale aega neelata. Õnneks oli tamiili suund keskvee poole, mitte kaldaaluste puude alla. Nii sai hooaja esimene unnahaug jääle venitatud. Kõva kilone koll. Aini meeleheaks sai mitu klõpsu kaameraga tehtud:-)

Järgmise unnakala kättesaamiseks käisin jälle särgede juurest noosi võtmas. Kümme kala käis käest enne läbi, kui paraja suurusega sööt otsa kargas. Vahel paar 300 grammist punasilma sekka viskas. Panin uuesti unna likku ja kolisin ahvenate juurde tagasi.

Triibud jätkasid taktis  auk = kala. Vahepeal vanu auke läbi katsudes aegajalt mõni otsa kargas. Niimoodi tilgutades päeva lõpuks ca 15 kala ära tuli, kuid vaid üks selline mis vääris ära võtmist. Nii kahesaja grammine. Miskit erilist rabamist polnud. Kala üsna passiivne, vaid põhjapealt võttis ja enamasti võtud lihtsalt otsa vajumised.

Kivi Vigala mees, kes allavoolu oli käinud põiki tagumas, polnud peale ühe löögi lisa enam saanud. Nii lahkus ta enne loojangut. Ise passisin kuni poole neljani välja ja tulin siis ka tulema. Unnalipud rohkem üles ei kerkinud.

Rõhk oli 765 mm ja langes päeva jooksul mõni mm.  Külma väljas päris korralikult - homme äkki juba suurele jõele kannatab minna?