
Põld kandis kenasti. Sõitsin pea jõeni välja ja parkisin ära. Päike piilus korraks pilve tagant, päeva ainukeseks hetkeks see jäigi. Ülejäänud valge aeg oli ühtlaselt hall... Haarasin pagasnikust tuura ja tõmbasin ujuvkombe luku kurguni kinni. Suundusin jääd piiluma.
Terve jõe sirge kena klaasiga kaetud. Kaldaaluna aga valge jääga ja tuuraga vajutades kohe läbi vajus. Otsisin paarist kohast, kus saaks kuidagi kõrkja tagust tugevamat jääd koputada. Ühes kohas lõpuks pikalt küünitades sai paar korda koputada tumeda jää pihta, kuid tuur ka sellest läbi läks. Ei kutsunud see kahtlane värk ja otsustasin plaani ümber teha. Velisele.

Esimene auk tegi viiteid eilsele. Kohe esimese tõstega ahven, siis vaikus, lõpuks teine ja viis minutit hiljem kolmaski. Sain unnad sisse... Teine auk kordas esimest. Kolmas auk pakkus vaid paar triibut. Sort ka täpselt nagu eile - suuremad nii 100+ grammi, pisemad oleks suitsupakki mahtunud.

Järgmisel augul kordasid kogetut ja sain samuti kena seeria. Seekord katkes kett sellepeale, et vähe kobedam ahven poolest veest plehku pääses. Pisut vandumist ja pidu jätkus järgmisel augul.

Ahven sõi kuni poole üheni välja ja siis pani karbi kinni. Selleks ajaks oli 33 kala kaldal käinud, ära ei võtnud ühtegi, kuigi paar tükki juba peaaegu et tekitasid sellise mõtte.
Järgmise tunnikese istusin kuival. Siis pika pika meelitamise peale paar kala ühest ja üks veel teisest august. Ainukesed kolm tükki, kes pealelõunal otsa kargasid.

Särgedega läks neil paremini - päev otsa ühel augul istudes, kahepeale ca 50 poissi jääle kühveldasid. Kuna ka särg pani lõuna paiku suu kinni, siis kolisid nad peale kella kahte minema.

Temperatuut oli päeval -5 kandis, tuult keerutas ida poolelt.
Nüüd tuleb püügile pisike vahe sisse ja äkki paari nädala pärast saab juba Pärnu peale, siiga luurama minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar