Kaks poolikut Pärnu päeva, 09-10. detsember 2023

Nädala sees leidsin koroona üles. Juba kolmanda kolme aasta jooksul. Kolmapäeval olin seetõttu sisuliselt "koomas"; edasi hakkasin vaikselt toibuma. Laupäevaks oli palavik läinud ja enesetunne juba üsna hea, nii otsustasin, et poole päeva kaupa võib väljas juba olla küll. Seda enam, et Päästeamet oli lõpuks ometi jääkeelu maha võtnud (ammu oli aeg - õigemini veel, et miks peaks üldse keelama) ja võisin suuna Pärnu jõele võtta. 

Laupäeval pool kaksteist marssisin siiarajoonis jää peale. Väljas pilves ilm, 7-8 kraadi külma, lisaks ka veel vilu kirde tuul. Peale minnes oli koheselt lume all veekiht ja nii sain peagu jalanõud sellisteks rasketeks jääkamakateks.

Jääl paksust küll ja enamgi veel. Alla kümne sentimeetri kohti ei leidnud, paremates paikades oli lausa 15 cm paksust. Alustasin sügavamast august, kus sain ka käe valgeks. Tõsi mängitama selleks pidin lausa veerand tundi. Lood väitis, et kala on all ja lõpuks see all passija ka närvi läks. Kena löögiga oma raevu välja elas. Esimene selle talvehooaja vimb.

Tiksusin sellel augul pea tunnikese ja sain veel ühe vimma ning ahvena. Vaikselt hakkas aga jalgadel jahe ja nii otsustasin kõndima minna. Põõsa alune tsoon, posti alune auk, poi rajoon, ülesvoolu oleva madala servas veel paar auku lisaks. Paljudes kohtades oli kenasti kala all. Mõni "madu" mis mööda ekraani lookles oli õite priske... aga ei ühtegi võttu. Isegi mitte katset. Püük nagu kaevus. 

Vahet ei olnud millist mängu harrastasin. Kiire mäng tõi kala kiiresti alla, aga võtma ei pannud. Aeglane pigem puhastas loodilt varjud. Sellist mängu, mis kala oleks käivitanud, mina üles ei leidnud.

Poole kolmest tulin maha ära. Väljas oli selleks ajaks nii hämar nagu oleks päike juba looja läinud.

...

Pühapäeval kordasin sama, mis päev varem. Ilm oli ka suhteliselt sama. Alguses oli natukene valgem aga peagi sama pimedaks ja pilviseks ära läks nagu päev varem. Külma oli vast paar kraadikest vähem kui laupäeval ja õnneks tuul täiesti nullis. Sisuliselt paljaste kätega püügi päev.

Kui eile jäi pisut hinge peale, et äkki oleksin pidanud kirpe vahetama - püüdsin terve aja hõbedase marmõssiga, mida külmas vahetama hakata ei tahtnud - siis täna otsutasin selle teoks teha. Hõbedane, kuldne, punane. Samad tsoonid, mis laupäeval, pluss veel männi rajoon ka sinna otsa.

Tulemused aga... poi kandist tulnud kaks vimba olid kolme tunni peale ainukesed võtud! Kala oli all paksult, peaaegu et igas augus, mille puurisin. Selles augus, kus lõpuks kaks tükki välja meelitasin olid tund aega järjest ekraanil varjud ja lõpuks siis kaks imeõrna krõpsu noogutis peale pooletunnist mängu ja seejärel uuesti vaikus... Masendav. Nii vaikset Pärnut ei mäletagi. Poleks lood vastupidist väitnud, oleksin arvanud, et jões kala polegi.

Ka täna ei olnud viitsimist ning tahtmist pikalt passida ja lõpetasin samuti poole kolmest ära. Seega esimesed katsed Pärnu jõel läksid ikka väga aia taha... Vast järgmised rohkem tegevust pakuvad.