Unistuste võtt, 21. august 2025

Terve päev sai maha molutatud ja alles peale kella nelja alla randa tatsatud. Tuul oli kinni keeratud, päike paistis ja ilm oli mõnusalt soe. Kuigi kraadiklaas näitas vaid 12 kraadi.

Olin juba konkse kidadest vabastades otsustanud, et teisi lante ma rikkuma ei hakka ja nii jätkasin koosseisus: kollase saba jässe, punane edi, kollane edi, punane jässe. Varuks oli varuridval ka punane poppeli, aga selle ridva rull on juba nii vana ja jupsib vahepeal, et seda leotama eriti ei kipu.

Põikasin seekord tavatrassist kõrvale ja läksin soome ranna poolelt otse alla. Vesi oli piisavalt kõrge (nb! nüüd jälle kerges langustrendis, -10 cm ööpäevaga), et proovida kõige esimese kärestiku tagust ala ka. Ei olnud seal miskit. Edasi juba tavatrassi pidi allavoolu.

Kärestike kõrvalt sõitsin sügavas vaos ja peale lasse kivi kammisin paarimeetrises vees olevaid kahte suurt rahnu, mis sügavast veekeeriseid nähtavale keerutasid. Kollase edi ritv vajus sel hetkel, kui olin landid vasemale ära tõmmanud, et nood rahnust vasakult mööduksid. Peale kärri tehti koheselt hüpe. Selge tittilohi.

Langesin paadiga kärestikust mööda ja tõmbasin selle taga olevasse vaiksesse vette. Seal kruttisin teised püügivahendid kokku ja väsitasin seejärel kala ära. Sedapuhku ei hakanud käega jändama ja lükkasin esimesel võimalusel kalale kahva alla. Nii kui kala kahva sai, pudises ta ka konksu otsast. Seega seis 7 võttu 1 kätte.

Lõhel pikkust täpselt 65 cm ja kaalu 2.35 kg. Konkslõug. Tegijaks landiks kollane edi. Võtsin ära.

...

Kuna õhtu oli nii ilus, siis tegin peale kala ära viimist veel ühe tiiru. Sedapuhku tupo jõe suudmest alla, plaaniga saare esist ja tagust kammida. Saare esise augu sain kenasti läbi sõidetud, aga tagumisele ei jõudnud. Magasin  tugevas voolus õige ära keeramise koha maha ja pidin seetõttu mööduma saarest vasemalt. Sealt aga saare taha esimesse auku minna ei saa.

Nii kulgesin edasi ja võtsin saare taguse ette esimesel võimalusel. Männi augu juures. Olin seal üsna palju rootsi poolele kandunud, kui vasakut kollase sabaga jässet rünnati. Võtule järgnes kärts kärts ja ära kukkumine.

Uut rünnakut ei tulnud ja nii tõmbasin paadi paarkümmend meetrit vasakule, et seal ritv üle kontrollida ja lant õigele kaugusele tagasi panna. Võtsin ridva kätte ja hakkasin lanti paati kerima, kui poolel teel seda rünnati. Pole kunagi selliselt võttu saanud, aga olen sageli mõelnud, et jube kihvt oleks selliselt kala võttu tunda.

Löök ei olnud teab mis raju, aga konkreetne. Kala jäi otsa ja pani kohe korraks liduma. Kuna tegemist oli väikese lõhega, siis oli kohe ka probleem. Peale lühikest sööstu jäi ta paigale; mul ritv käes, teised ridvad sees, aerudega tõmmata ei saa... panin siis kaika ridvahoidasse tagasi, leppides sellega, et ilmselt läheb tamiil lõdvaks. Läks ka, aga üllataval kombel jäi kala siiski otsa.

Tõmbasin paadi nelikümmend meetrit eemal olevasse rootsi kaldasse. Selle käigus jäi veel punane jässe ka põhja kinni, mille alles peale kalaga jändamist vabastasin. Rannas väsitasin kala ära ja lohistasin tolle mööda vees olevat rohuvaipa kaldale. Nii kui kala tugevat pinnast puudutas, nii ka konksud suust lahti tulid.

Polnud just suurem asi lõhe, selline kahe kilo alla, aga oli täitsa üllatava võtu pakkunud. Rohkem enam püüda ei viitsinud, päästsin landi põhjast ja tulin kaldale ära.