Norra 2025, vol.1

Selle aasta Lapimaa saab olema kahe osaline. Esimene nädal oleme Aini ja Urmasega avastamas Norrat, teine ja kolmas nädal veedan Väylänpääl. Plaanid on suured ja lootused pirakatele kaladele laes :-) Läheb siis lahti ning eks üritan siia kirja ka panna, kui netti on ja läpaka aku võimaldab.

Startisime 01. augustil kella 16.30 laevaga. Kolm meest, kaks autot. Minu auto pidi Väylänpääle jääma ja Kiaga siis kolmekesi edasi. Esimese nädala plaan on käia ära Borselva jõe ääres lõhet püüdmas; hiljem mõni tundrajärv avastada, eesmärgiga paaliat saada; siis ookeani kaldapüük; mingi uus jõgi, mida veel ei tea ja lõpetuseks Neiden. Aga paanid on meil alati selleks, et neid jooksvalt muuta.

Eelinfo ütles seda, et Neidenis on jälle küürakad sees. Juuli alguse seltskond oli nelja peale 13 kala välja võlunud. Lisaks oli ka üks korralik lõhe ühel mehel mõnda aega otsas mässanud. Tegijaks landiks Tiuru roheline.

Reisi ettevalmistus oli seekord põhjalikum kui tavaliselt. Urmasele meeldib planeerida ja tal on kõik asjad alati läbi mõeldud. Isegi seljakoti pakkimise planeerimise plaan oli joonistatud :-)

Sarnaselt üleeelmisele aastale on 2/3 meie seltskonnast kalapüügi peale väljas ja 1/3 muul eesmärgil.

Urmas tuleb kaasa selleks, et meile seltsi pakkuda, muidu pidavat meil igav olema. Kuna Urmas pole ammu matkanud, siis tahaks seda kogemust uuesti meelde tuletada - kuidas on elada seljakoti ja telgiga.

Ain tahab paaliat. Viies reis Norra võiks ju ometi lõpuks selle punase kala ära tuua. Järvede teema pakub samuti suuremat huvi.

Minu eesmärk oleks saada ookeanist üks uus liik kirja. Olgu selleks kas saida või tursk vms. Poolesajakilose paltusega lepin ka :-) Ootan kindlasti seda Neideni küürakatega võitlust ja tahaks ka uue idalõhe rekordi teha.

Ja loomulikult tahtsime me Ainiga sellest masendavast kuumusest eemale....

Korrektuurid plaani said tehtud koheselt. Juba laevas. Otsustasime, et esimene öö telgis oleks meiesugustele algajatele liigne katsumus ja nii seadsime marsuudi ümber Lääne-Soome kaudu. See võimaldas teha esimese ööbimise mökkis. Telk kotis keset põrandat seismas. Pliidi peal supp potis podisemas. Urmas, kes pole aastaid meiega Norras käinud kommenteeris esimest ööd nii: "Polnud üldse nii hirmus kui arvasin" :-)

See 150 kildine kõrvalpõige tekitas muudatused ka edastistesse plaanidesse...

Laupäev kulus suures osas kulgemisele põhja poole. Viisime minu auto Väylänpääle ära ja jõudsime õhtuks Jockfalli. See oli meie plaani juba teine kõrvalpõige, aga aega meil on.

Teepeal purunesid lootused jahedamale kliimale. Mida rohkem põhja seda soojemaks läks. Päeva lagi oli 33 kraadi. See soojalaine on kõik veed nii soojaks teinud, et Soomes pidid lausa forellid surema. Tornio jõe veesoojus oli 23 kraadi. See oli ilmselt ka põhjus miks paate veepeal polnud näha.

Vaatasime Jockfallis ilusaid vaateid ja mõningaid hüppavaid lõhesid. Üldiselt oli neid vähe. Vesi oli ka siin liiga soe ja kala passiivne.

Ööbimiskoha leidsime kosest 25 km eemal oleva jõekese ääres. Kena niidetud plats, kemps... ja isegi saun, kus oli keris pihta pandud. Telk püstitatud, õhtusöök ja oligi uneaeg.

Päeva ja ööbimise kokkuvõte:

Urmas: "Telkimiseks täitsa hea koht, aga need saadana putukad". 

Ain: "Jockfall super vaade nagu alati, hüppeid oli natuke vähe, aga tasus tulla". 

Ma ise kommenteeriks eeskätt seda, et magamiseks oli ikka väga kõva pinnas. Oleks võinud paar cm mulda rohkem olla.

Hommikul tõmbasin järvest ühe ahvena ja siis sai auto nina põhja poole keeratud.