Kui nädalavahetusel maale saabudes avastasin, et sild ujub pooles jões, siis täna siia jõudes oli vaatepilt hoopis teine - sild täiesti kuival, meetri jagu vee piirist. Ehk siis paari külmema päevaga on vesi kolinal alla tagasi läinud.
Kella kahe paiku sättisin ennast jõe äärde. Vanamõisa juurde. Erinevalt nädalavahetusest valitses jõe ääres tühjus ja nii sain rahulikult endale paika valida. Koht valitud, tonkad sisse. Liiga palju valikuid ei ole teatavasti aga hea ja nii otsustasin peale pooletunnist püüki uuesti "kohta valida" ja kolisin oma kodinatega sada meetri eemale järgmisesse paika. Lohutasin ennast mõttega, et algses kohas vool liiga tugev, paha püüda ja ega kala ka seal kindlasti ei ole, ega tuleks... mitte kunagi...
Paika vahetades ei jõudnud ära kiruda lutsupüüdjate kombeid. Järjekordselt jõeäär igasugust paska täis. Tühi taara, tühjad suitsupakid ja kilekotid, tühjad poola usside topsid, keegi tropp oli krevetid kilekotist välja valanud ja koti sinna kõrvale visanud, nii nad seal "idülliliselt" siis vedelesid....Ja seda hoolimata sellest, et auto pargitakse praktiliselt jõe kõrvale ja oma sodi tuleb vaid mõnekümne meetri kaugusele viia. Tundub, et mentaliteet "minust jääb maha vaid pasaväli" on üsna populaarne... Kahjuks.
Uues püügikohas endal kohe õndsam tunne, natuke puhtam koht, tinad ka rahulikult põhjas seisid, mitte ei põrutanud põhja mööda kogu aeg edasi...Mida aga uues paigas polnud oli kala. Kuni pimedani mitte ühtegi võttu ega ka võtukatset. Ussid ligunesid ja neid ei puutunud keegi. Nii kukkus kolinal kokku plaan söödastada lutsule paar konksu särjetükiga ning seetõttu jäid pimeduse saabudes konksudele vaid mullaussid.
Päikese loojudes hakkas ka temperatuur kukkuma. Tulles oli auto näidanud miinus kahte ja hiljem lahkudes näitas juba miinus viite kraadi. Ridvad jäätusid, ussid külmetasid. Kaldaääres paras jääkirme peal. Õnneks ei olnud tuult ja nii oli endal suhteliselt hea olla. Ilm ka imeilus, tähed säramas, vaid kuu puudus. Täitsa mõnus jõe ääres istumiseks.
Pimeduse saabudes jõerahu õnneks ka lõppes. Kella viie ja seitsme vahel kuus võttu ja neli neist kala kaldale tõid. Kolm lutsu 400-500grammi vahel sai ära võetud, üks pliiats aga ujuma saadetud. Ühe võtu puhul olin ise liialt kärsitu ja haakisin vara, üks võtt jäi miskipärast pooleli... Kõik kalad alumise konksu otsas. Ülemine uss ei pakkunud kellelegi huvi.
Seitsmest alates aga vaikus. Ei aidanud usside vahetus ega ka ümber visked. Kuni kella kaheksani passisin ja kui vahepeal juurde tulnud kaks püüdjat loobusid ja minekule sättisid, siis lahkusin ka mina.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar