Lääne Soomes, 03. november 2013

Hommikul startisime kell 7.20 suunaga 25 km ülesvoolu oleva kose poole. Tunnike sõitu läbi udu ja poole üheksast saime püüdma.

Tuul nõrk, pilves, mõned kraadid sooja. Vool olematu. Käisime läbi pea kümme ankrupaika enne kui esimese kontakti kalaga saime. Mehis sai kena toksu madala ääre serval, allakilo koha. Minul ühe teise madaliku servast korralik mats, ei jäänud otsa, paar rullipööret hiljem uuesti mats - haug. Need kaks kontakti jäid ainukesteks kuni pealelõunani.

Kammisime üsna palju auke läbi, trollisime pool kilti. Kala loodil näitas palju. Jõgi ise selles lõigus täitsa äge - kurviline ja sügav, järsud kalda ja mõnusad puhkepaigad kaladele suure voolu korral. Tundus selline koht, mida teinekordki võiks proovida. Kahjuks aga kalal suu lukus mis lukus. Kohalikud tonkatasid samas kandis ja olid samuti ilma kalata.

Peale lõunaks otsustasime ronida tagasi vanadele jahimaadele. "Diivani auku". Siin läks Mehisel väikeseks actioniks. Visates risti üle randi, kerides vaikselt ääreni, kukutades seejärel jigi üle ääre, sai ta pika kukkumise pealt mitmed "külge vajumised". Kaks kala olid konnad. Üks kenam pääses ära. Suurima koha aga sai kätte. 3.5kg kaaluks. Minul kogu selle aja jooksul, samamoodi püüdes üks haugitatt...

Huvitaval kombel ei tulnud jõe keskpaiga poolelt ühtegi võttu.

Proovisime hiljem ka randipeale ankrusse pannes ning üks kohapunn ronis veel landi otsa. Kõik kohad Mehisel tumeda selja ja pastelse kõhuga, lunkercity pikliku silikooniga.

Õhtuhämaruses käisime veel "ilusa maja" alt läbi, kuid ei saanud enam kontakte. Seega kokkuvõtvalt mul üsna pettumust valmistanud päev, kus ei saanud koha tonksugi. Ei saanudki aru mis valesti tegin. Plusspoolele tuleb kanda see, et ilusaid uusi kohti sai avastatud, mida teinekordki plaanin külastada.