Lääne Soomes, 02. november 2013

Hommik juba traditsiooniliselt imeilusa kalailmaga. Peale üheksat liuglesime paadisadamast välja.

Hooga "kümne märgi" alla.  Vool nädalavahetusele traditsiooniliselt olematu. Jigi pead pidi miski viieteist grammi kanti valima, et üldse põhjast natukenegi lahti tuleksid. Paari viske järel kummalgi keegi proovis, aga otsa ei jäänud. Peagi ka teine paat samasse paika ankrusse sättis ja nii proovisime juba neljakesi. Tulutult.

Gaas põhja ja edasi. "Põõsa" alla, mis on Mehise kultuspaik ja mida proovimata ei saa päeva mööda saata. Tänu voolu puudumisele andis kenasti püüda ning kuigi lood näitas kala, siis võtte me sealt ei saanud. Proovisime ka paarist teisest ankrupaigast ülesvoolu, mis andsid sama tulemuse. Samas kandis ka paar soome paati proovimas olid, kuid lahkusid peatselt. Võtsime meiegi suuna ülesvoolu.

Järgmiseks ankrupaigaks valisime "tünnist" pisut ülesvoolu paiga. Kala näitas ennast loodil ja lõpuks ka üks neljakümnene otsa ronis. Saatsin ilusti koju tagasi, kuid vanemaid ta ei kutsunud, küllap lastekodu laps oli...
Peale veerandtunnist proovimist sättisime edasi. Sedapuhku "ilusama maja" käärdu. Sinna jõudes avastasime, et avaneval sirgel tervelt seitse paati kobaras koos. Panime ennast käärdu püüdma ja piilusime silmanurgast teisi paate. Meil ei miskit, seal ka midagi huvitavat ei paistnud.

Proovisime ennast siiski samasse kanti, kuid võtte ei saanud. Ka teised paadid tundusid samal lainel olevat. Lõpuks ühed tirgutajad ühe ikka noppisid välja. Molutanud sealkandis tunnikese andsime lõpuks alla ja otsisime trollimise vahendid välja. Voblerid ridva otsa ja teele. Sõitsime nii pool kilomeetrit ilma ühegi actionita. Seejärel sättisime ennast ankrusse. Voblerit välja kerides korraga plaks ja järgmine kohapunn paadis. Jälle tagasi...

Jigid otsa ja viskama. Paari viske järel paadi alt kala vajutas ja sama suur koha, kui eelmine, paati. Ja jälle tagasi... Loopisime edasi ning vaikus...

Järgmine peatus "diivani auk". Sättisime ennast enamvähem augu keskele ja liikusime sealt allavoolu. Peale paari ankrut Mehisel randist ootamatult keegi otsa vajusi. Allakilo koha kasti. Otsisime augu ühe kalda ja seejärel teise kalda läbi, mingi hetk paar hädist märguannet, Mehisel üks toks ja rohkem ei ühtegi kala. Peal paar tundi kulutasime selleks enne kui alla andsime.

Otsustasime, et proovime enne mökki minekut veel korraks "ilusa maja" alust ja "kümne haru" kumbagi otsa. Ainuke kontakt, justkui lohutusauhinnaks, tuli "kümne haru" alumisest otsast. Seitsmesaja grammine ahven osutus märguandjaks. Sellega päeva lõppenuks kuulutasime.

Teisel paadil päev päris kurb oli. Ühe tragitud viidikaga leppisid...

Kuna homme lubab veel ilusat ilma ja jões voolu veel ei ole, siis otsustasime homme 25km ülespoole sõita, kose alla. Vast on seal actionit rohkem.

Õhtu aga mõnus saun ja jões ujumine!