Kohale jõudsin poole kümne paiku. Parkisin auto ja tegin kand ja varvas kildikese oma lemmik kivivare juurde. Mereääres mõnus kalapüügi ilm - kerge tuul, kerge laine, kerge vihmapiisk, kergelt soe...
Sidusin seekord otsa 15grammise vikingi, hõbe-sinine. Panin oma tavalise sõlme ja sikutasin jõuga katki, teine katse sama tulemus. Mida värki? Mõtlesin siis et proovin foorumis kirjeldatus sõlme (vt. pilt allpool), mida enne polnud katsetanud. Tulemus sai ilus. Ja püüdma.
Juba esimese viskega sain aru, et arulagedalt kerge landi panin. Kuna tuul oli peaaegu vastu, siis visata seda kerget plekki ei olnud just mugavaim viis. Tampisin siiski trotslikult veel veerand tundi, enne kui 20 grammise toby peale üle kolisin. Ning vaevalt sain teha kolm viset kivivare kõrvale, kui keegi laksas, kuid otsa ei jäänud... Indu tuli kõvasti juurde. Peksin vee vahuseks, ilma tulemusteta.
Saades lõpuks oma peakoluga aru, et jõuga kala võtma ei pane, rändasin edasi. Mõnikümmend meetrit ja uued katsed. Seejärel veel sama palju. Vesi oli suht selge, aga kalast rohkem märke ei tulnud. Ka hüppeid polnud ühetgi.
Peale tunnist pildumist vantsisin tagasi võtu kohta, lootes et koht rahunenud ja tekib uus võimalus. Ei tekkinud. Küll aga õnnestus toby korralikult kivi vahele kinni visata nii et minutit viis teda erinevatest suundadest vabastada üritasin. Kuidagi ei tahtnud tulla. Olin juba mõtetes valmis teda vetevanale andma ja otsustasin toore jõuga välja tirida ... ja siis ta vabanes. Kerisin landi välja ja avastasin üllatuseks, et rõngas oli "kaheksaks" läinud. "Pole paha (sõlm)", kui parafraseerida klassikuks saanud suusatreenerit ...
Allikas: http://www.greenhobbymodel.com/floattubeireland/dbl-line-clinch-knot.jpg |
Aeg lendas mere ääres ruttu ja peagi oligi aeg asjad kokku panna ja linna tagasi minna. Kala ei näinud, aga rahul sellega, et vähemalt kontakt oli...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar