Eilne torm rauges öösel ja hommikuks oli tuul täiesti vaibunud. Pilved veel katsid päikese, kuid ilm paranes iga minutiga. Otsustasime paariks tunniks proovima minna, enne kui kodutee ette võtame.
Jõgi oli öö jooksul veel tõusnud ja väga-väga sogane. "Kümne märgi" all selline vool, et 28 gr jigi peaga ei saa paadini püüdagi. Ainult visked risti jõega...
Kammisime läbi "saare taguse", "kümne märgi" aluse ja "kümne märgi" haru teise otsa. Igas viskes üsna palju lootusetuse tunnet - sellises vees ei saa kala ometigi võtta ... ja ei võtnud ka.
Poole tunniga oli meie entusiasm viidud nulli ja otsustasime hoopis mere äärde haugi otsima minna.
Ka mere ääres oli torm oma töö teinud. Suudmes olevate madalike veed olid savi värvi ja sogased, tuul oli kõrkjaid kõvasti niitnud. Vaatasime usinalt ringi lootuses leida vähegi selgemat vett, kuid ei leidnud.
Pommitasime natukene põõrlevaid ja seejärel otsisime ühe väiksema haru jupikese suudmes läbi.
Igal pool tulemus ühesugune. Peagi panime pillid kotti ja sõitsime mökki tagasi.
Pakkisime asju kokku, kui lõuna paiku muutus ilm tõeliselt päikeseliseks ning meie harus olevad viidikad lõid veepinnal tantsu lahti. Kala hakkas liikuma.
Kas aga koha oleks õhtupoole karbi lahti teinud või mitte, seda me ei saa kunagi teada ... Kodutee ootas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar