Esiletõstetud postitus

reede, 14. märts 2014

Vigala jõel kevadhooaega avamas, 14. märts 2014

Laupäevaks lubab lund ja tormi, miinuskraade ja kõva tuult. Ilma, millega kuidagi kalale ei kipu. Nii sättisimegi ennast perega täna lõuna paiku maale (naine tõbine, lapsel kool läbi), et saaks paariks tunniks veel tonkatama minna. Kevadhooaeg tuleb ju enne ära avada, kui tali uuesti peale tuleb:-)

Jõe poole sõites mõtlesin pikalt, et kas minna viimase jää püügipiirkonda, kus vähemalt kindlasti vimba on või valida mõni mugavam koht, mis ei oleks nii avatud tuultele kui esimene variant. Mugavus jäi peale ja nii sättisingi ennast Rumba alla kella kolmeks kohale. Silla kõrval paar autot seisis ja mehed samuti kevadet nautimas olid. Ise sättisin ennast sügavama ala peale.

Vee kõrgus peaaegu nagu suvel; kaldaääred jääpankadega kaetud, sodi ja prahti vees mitte üks gramm, vesi üsna hea läbipaistvusega. No nagu märtsi vesi ikka, ainukese vahega, et jääd pole...Otsisin endale tuulevaikse koha ja sättisin tonkad töökorda. Ilm mõnusalt päikeseline ja soe, auto kraadiklaas lausa 9 soojakraadi pakkus ning varjulises kohas ei kimbutanud ka lõõtsuv läänetuul.

Aasta alguses sai veel lutsul käidud ja meeldivaks üllatuseks olid mullaussid tollest ajast veel üsna terves konditsioonis külmkapis kenasti vastu pidanud. Ehitasin esimese tonka ümber, lipsud pisut kõrgemale kui lutsupüügil, pisut väiksemad konksud ja lajatasin esimese põhjaõnge sisse. Vaevalt sain teist tonkat ümber ehitama hakata kui silmanurgast juba esimese ridva pits vaikselt tõmbles. Kuna tõmbed üsna järsud ja lühikesed, siis pea lahterdus kala automaatselt särjeks ja ma ei lasknud ennast teise tonka ehitamisel häirida.

Viimaks teise tonka sisse lajatanud, kontrollisin ka esimese põhjaõnge üle ja kevadhooaja avas kena särjepoiss. Egas midagi, värske uss konksule juurde ja uuesti ussid kalu peibutama. Vaevalt sai tina põhja puudutada, kui sama trall hakkas uuesti pihta. Ilmselt jälle särg. Mõtlesin, et las närib vahepeal ja sättisin ennast mugavamalt istuma ning otsisin kotist õllepurgi välja. Tonkatamise üks mõnusid (erinevalt talvepüügist) on kahtlemata see, et saab mõnusalt istuda ja molutada, oma mõtteid veeretada ning loodust nautida; vaikselt ka ühe õlle libistada... Pikalt mul seda pidu siiski ei lastud pidada, sest tonka muutus aina rahutumaks ja vaevaliselt loivasin ennast ridva juurde. Kuradi särjed, teid ma ju püüdma ei tulnud. Haakisin ja särgede duubel venis veest välja. No kui keegi teine ei ole rahul, siis kassid kodus kindlasti saavad olema...

Uuesti tonka sisse ja jälle keegi nõkerdas samamoodi ussi kallal. Teine ritv,  millele ühe lipsu olin pannud ussidega ja teise marmõssi otsa sätitud kärbsevastsetega, vaikis aga jonnakalt. Pommitasin teda järgemööda erinevatesse paikadesse, kord üles ja kord allavoolu teise tonka kõrvale, kuid mitte kedagi see sööt millegipärast ei huvitanud. Lõpuks unustasin selle ridva sootuks...

Esimene tonka aga tegutses. Peagi veel üks särg. Istusin ja mõnulesin päikese käes ja lõpuks andsid ka särjed pisut asu ning otsustasid tunnise pausi teha. Peale puhkust aga alustasid uuesti, kuid seekord võtud kõvasti nõrgemad kui enne. Ja tõmbed nii kaootilised. Teevad paar toksu, kükitad ridva kohale, jalad surevad vaikselt all ära, tõused püsti jõudmata järgmist tõmmet ära oodata ... ja siis ta teeb uuesti paar tonksu. No mida sa sellisega teed. Haakida ei saa. Otsa ka ei näri. Lõpuks üks õnnetu väike särg oskas ennast kuidagi suurest ussist mööda otse konksu taha kinni ennast riputada. Aga ülejäänud ainult togisid.

Teine tonka vaikis jonnakalt, tal on vist mingi vimm mu vastu? Kuni päris õhtu eel ühe ahvenapunni otsa meelitas. Kas asi söödas, kärbsevastset nüüd keegi enam ei taha? või milleski muus... ei teagi. Igaljuhul oli see ritv täna täiesti kasutuna kaldal vedeles...

Lootsin, et päikese loojudes teeb ka vimb karbi lahti. Aga tutkit. Mida hämaramaks läks, seda vaiksemaks muutusid särjed ja teised kalad tundusid üldse tudile minevat. Jonnisin poole seitsmeni ja kerisin seejärel ridvad kokku. Ja loomulikult istus ühe ussitonka lipsu otsas üks kiisk nii vaikselt ja armsalt...

Hurraa, kevadhooaeg alanud. Nüüd tulgu külm:-)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar