Vigala jõel Rumba all, 21. märts 2014

Mitu päeva viirusega maadelnud otsustasin, et aitab nelja seina vahtimisest ja lähen parem välja. Pakkisin seljakoti taskurätikuid täis, otsisin kõik kampsunid kapist välja ja toppisin selga. Pool üksteist veeresin nagu kubujuss jõe äärde. Ilm kena päikeseline, aga mega tugev ja vilu edela tuul. Otsisin varjulisema koha ja lajatasin tonkad sisse.

Kaks konksu mullaussidega, üks poolakatega ja üks marmõss kärbsevastsetega. Tonkad sees hakkasin riideid vähemaks kruttima:-) Tuulevarjus ilus kevad, tuule käes vastikult jahe. Jõeäär püügikohas veel eilsest lumesajust valge, samas eemal päike juba oma töö teinud. Võtsin mõnusamalt istet ja mõtisklesin omi mõtteid. Tunnike vaikust ja üks särg päästis mind unelemisest. Edasi jälle vaikus.


Tuul muutus aina tugevamaks ja vaikselt hakkas hirm, et poolkuivanud oksad hakkavad vaikselt pähe kukkuma. Otsustasin pisut kohta vahetada ja liikusin meetrit viiskümmend edasi. Siin puhus kergelt tuul peale, aga midagi hullu ei olnud. Panin tonkad sisse. Ja alustasin uuesti oma idülli  nautimist. Peagi aga see nautlemine lõpetati -  paar eestikeelset seltsimeest otsustasid otse külje alla püüdma tulla, hoolimata sellest, et terve jõeäär oli vaba. Lajatasid oma tonkad ja õnged viis meetrit eemale sisse ja asusid püüdma. Aru ma ei või, peab siis karjas püüdma, kui vaba maad terve maailm. Õnneks peagi eemale asusid, kuna midagi huvitavat ei toimunud...

Tusatsesin omaette ja passisin ritvu. Kui eelmine koht pakkus korraliku võimaluse molutamiseks, siis siin ilmusid peagi välja veel ühed segajad. Mingid maradöörid nokitsesid usside kalla, kaootiliselt ja väga nõrgalt. Haakimise võimalust sisuliselt pakkumata. Pikapeale üks ennast otsa sõi, ahvenapunn.

Maradöörid nokitsesid edasi, mina unelesin. Ilm vahepeal paar pisarat pilvedest pakkus ja siis uuesti päikeseliseks läks. Väljas tõeline kevad - iga viie minuti tagant mingi linnuparv idas suunas (idas parem elu:-) lendas. Üsna palju luikesid, väheke ka hanelisi.  Mõni parv vahepeal ekslema kippus ja suuna tagasi keeras, kuid mõnda aega segaduses lennanud uuesti nina õigesse suunda keerasid.

Tonkadega aga aeg-ajalt keegi pisut tugevamalt ja ühtlasemalt tõmbas ja paar haakimisvõimalust pakkus. Kuid enamasti võtud siiski üsna nõrgad. Vee all talv mis talv.

Pealelõunal veealune aktiivsus pisut paranes ja kala muutus innukamaks. Vimb küll võtma ei tulnud, kuid kassid said oma õhtusöögi siiski kätte. Kella viiest tulin tulema, kaasas mõned särjed ja mitmed väikesed ahvenad.

 Vimma jaoks tundub aga veel natukene vara...

PS! Kui püügiaeg oli jõe vesi veel üsna madal ja selge, siis ööl vastu laupäeva hakkas veetase tõusma ja viskas ööga 20 cm juurde. Maja all ööseks sisse jäetud tonkad said korraliku "prügi" kaela. Usside vastu keegi huvi ei tundnud...