Reisi ja puhkuse viimane päev. Öö otsa tormas ja hommikul jätkas tuul sama usinalt puhumist. Hea et kempsu paigalt ei viinud. Ja ka sild jäi alles, kuigi maaühendus temaga kadus vee alla... Põõnasime tormi tõttu üheksani välja ja veele jõudsime alles kella kümneks. Kuna kõikjal suur laine, siis muud varianti kui saare tagune ei tulnud mõttessegi. Vastu lainet tiksusime vaikselt kohale.
Lood midagi huvitavat ei näidanud, kuid pommitasime oma tavalised tsoonid läbi. Null, ümmargune ja suur. Ei ühtegi märki ka kohast. Trollisime siis liinideni välja, et loodiga pisut veealust elu uurida. Kajakas aga pea mitte kui midagi ei näidanud. Voblerite vastu puudus ka igasugune huvi. Tagasi trollides uuesti saare alla. Otsisime tuulevaiksema paiga ja seadsime ennast kalda äärde tonkatama. Igasugune isu aktiivse kalapüügi vastu jigitamise näol oli nädalaga otsa saanud; ainult laisklev püügiviis tuli veel kõne alla. Ussid konksu otsa ja järgmised kolm tundi rüüpasime õlut ning kui päike pilve tagant välja tuli siis ka kapuutsi kannatas peast võtta. Ridvapitside passimine pealekauba, et latikate võtte mitte maha magada.Tulemuseks mul neli latikat, suurim 2.2kg, Tõnul üks. Kiiskade, ahvenate, särgede ja nurgude saldot ei tea. Ussid murti maha enam-vähem kohe, kui nad põhja peale maandusid.
Päeva lõpuks tiksusime oma haru pidi trollides mökki ära. Oli selline lühike ja laisklev püügikord.
Puhkusega nüüd ühelpool :-( Kokkuvõtvalt tore reis oli, kuigi seda kala (haug) keda püüdma tulime eriti ei saanud. Ei teagi kas liiga vara (vee temperatuur jões 8-9 kraadi vahel) või liiga hilja või ... Eriliseks tegi selle nädala kindlasti see, et nii Tõnu kui mina tegime mõlemad oma uued koha ja latika rekordid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar