Paadis oli päris palju vett. Tundus, et midagi oli ka kihi vahele läinud, sest joonelt suurele jõele sõites saime vaevu 26km tunnis kiiruseks. Parimatel päevadel oli meil 5-6 kilomeetrit kiirust rohkem. Suurel jõel sättisime ennas päikesepaneelidega suvila alla paika. Suurt kala lood küll ei pakkunud, kuid pommitasime igaks juhuks paiga läbi. Null, mis null. Isegi punnid ei toginud. Võtsime suuna põõsa augu poole.
Alustasime loodimisega. Kuhu kõik suured kalad kadunud on? Eile oli pea igal meetril mingi koll jõepõhja peal ujumas, täna aga... Kammisime ala järgmised kaks tundi. Ankrupaiku vahetades katsime püügialad kuni alumise auguni välja. Kogu selle ala peale näitas lood vaid kahte suuremat kala, kes aga pakutu vastu kuidagi huvi ei tundnud. Kaks tundi loopimist ja kummalgi mitte ühte võttu. Samal ajal vihma ja tuult mis oleku ebamugavaks muutsid aga küllaga.Motivatsioon kippus vägisi alla minevat. Jigita nagu kaevus. Olime just kaalumas trollimise peale üle minekut, kui vale mootoriõli täiesti ootamatult keegi rabas. Haakimise järel läks ritv kohe konkreetselt rulli ja vasak käsi keeras automaatselt siduri õrnemaks. Kala vedas mõne meeter nööri poolilt ja jäi seejärel põhja peale väikese ala peale edasi tagasi sõeluma. Lähemale keeldus tulemast, eemale ka ei kippinud minema. No see peab suur koha olema, käis mõtetest läbi. Pulss oli laes ja adrenaliin tulvas.
Mõne aja pärast õnnestus kala vaikselt lähemale pumbata ja seejärel ka jõepõhjast ülespoole tõsta. Tuli nagu nott, jõnksutades aegajalt rahulike tõmmetega. Peagi keeris pinnale tekkis ja siis ... suured lõuad veepeale avanesid. Haug kurask. Kala tõstis pea veest välja ja raputas pead. Kahekümne sentimeetrisest trossist paistis vaid jupike suust väljas olevat. Peale esimest raputust natuke puhanud järgnes teine. Seekord kandis haugi ponnistus vilja ning jigi lendas kala suust hooga välja. Vana jäi mõneks sekundiks veepeale tuimalt lebotama, mõtlesin et panen mootori käima ja üritan ta kuidagi ära kahvata, aga eluvaim tuli haugil enne sisse, kui mõtte teoks suutsin viia.
Suuruse järgi tundus pealt meetrine kala olevat. Vast mingi 7 kilo kanti. Väga pettunud kala mineku pärast polnud - võitlust oli ja puhastamise "rõõm" jäi ka olemata. Küll aga valmistus pettumuse see, et see koha polnud ...Sellega sai meie suure koha jigitamise plaan ka korraga otsa ja kolisime trollimise peale üle. Nagu tavaks on saanud, siis mitte üks võtt jessesid lohistades. Ka ühe sonni läbi kammisime, kus ka keegi kodus polnud... Peagi suuna ülesvoolu hommikusse paika tagasi võtsime.
Pilved läksid heledamaks ja peagi sadu lõppes. Tuul rauges sootuks. Ja siis Tõnn ootamatult 1.6 kilose koha klouniga välja võlus. Lisa loomulikult ei tulnud ja otsustasime vaikset ilma ära kasutades merele kimada. See oli totaalselt vale otsus. Sõidu ajal hakkas tuul vaikselt teisest suunast puhuma ja kui me kohale jõudsime ootas meid ees juba üsna korralik laine. Tegime kiirelt kaks ankrupaika, üks togimine nende jooksu, ja ruttu laine eest pakku tormasime. Tagasi tuldud teed samasse kohta.
Tuul, mis vastuvoolu puhus, paisus aga kiiresti ja ees ootasid meid pea samasugused lained kui merel. Tegime ühe kiire peatuse, võtsin ühe 45 sendise koha lõpuks välja (päeva esimene!) ja trollisime ülesvoolu minema. Jigitada laine pärast enam lihtsalt ei kannatanud. Peagi ka trollida enam mitte. Otsustasime siis tuule varju otsida kümne haru pealt. Seal aga ka laine, mis õnneks saare juures väheke nõrgem. Jäime sinna ankrusse. Lõpuks sealt ka teine 45 sendine kala, mis sisuliselt ka viimaseks võtuks jäi. Peagi maha tulime, tormi eest peitu.
Lisaks kahele kalale õnnestus veel paar huvitavat saaki saada. Üks suur bensukanister ujus meile suurel jõel vastu. Korjasime ära. Saare taga õnnestus ka üks "grilli makkara" pakike välja jigitada. Vorsti täis pakike! Selle saatsin küll tagasi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar