Pärnu jõel, 01. jaanuar 2022

Uue aasta esimese päeva hommikul korjas Ain mind poole kümne paiku auto peale ja suundusime Pärnu. Teed sellele päevasele kohaselt üsna tühjad, samasugune seis ootas ees ka jõel. Vaid kaks meest peal, Lennuki all ei paistnud varjugi.

Talvekombet metsavarjus selga sikutades tundus, et ilmateade valetab. Väljas ju ilus ja mõnus ilm. Alla jõe peale marssides selgus aga tõsiasi, et lubatu peab ikkagi paika. Piki jõge puhus vastik põhjatuul, viskas sekka tuisku ja olukord ei tundunud üldse mitte mõnus. 

Suundusime joonelt Reiu suudmesse. Eesootava püüdjaga pisut vestlust ja siis sinna kus viimane kord oldud sai. Otsisin oma vana augu üles ja sättisin ennast sinna paika. Vee alla läks tegusid tegema punane kirp.

Lood näitas pea koheselt elavat liiklust vee all. Pikad varjud tulid ja läksid. Mõni sättis ennas minutiks pildil paigale, enne kui kõrvale suundus. Kirpu ära võtma aga keegi ei kippunud. Kulus vast veerand tundi erinevaid liike mängitamisi, kui lõpuks teisel poolel keegi alla andis ja pakutava vastu võttis. Korralik maakera taga. Kena sõit. Pekslemine enne kui auku ronis. Vimb. Tuletasin Ainile kohe meelde esimese kala reeglit ja laiendasin seda tervele aastale - kes aasta esimese kala saab see on aasta võitnud :-)

Vimb käes otsustasin kirpu vahetada. Eesmärk oli ikkagi ju ikkagi siig. Kuldne sai otsa seotud ja sääsevastsete pundar konksu varrele.

All olnud kalaparv polnud kuhugi liikunud ja peagi kaks vimba veel välja meelitasin. Seejärel näitas lood veel päris pikalt kala all, äkki mingi veerand tundi, kuid võtma enam ei soostutud. Ain puuris mu augu ümbruskonna sõelapõhjaks, kuid kala ta nendes käivitada ei suutnud. Vaatasin mingi hetk loodiga ka tema augud üle, kala samuti all olemas...

Lõunapaiku kadusid aga loodilt pildid ja kuna põhjatuul oli selleks ajaks keha maha jahutanud, otsustasime soojaks kõndima minna. Esmalt üks auk sada meetrit ülesvoolu ja siis juba eemal oleva kõrge männi alla. Esimeses kohas 3.1 meetrit vett ja tagumises tsoonis juba alla kolme meetri. 2.8 m. Männi augus keegi all oli, tolle võtmagi sain, tasuta transpordi auguni pakkusin enne kui kala plehku pääses. Ilmselt ahven oli.

Samal ajal tegi esimest korda päikest ja seetõttu võtsime suuna  alguse tsooni tagasi. Vanadele aukudele tagasi jõudes ootas meid ees... tugev vool. Ei tea kus kohast see tulnud oli, kuid vool oli nii tugev, et tamiili pidi püüdmiseks oma kaks meetrit juurde andma. Lisaks tõi vool kaasa korraliku sodi ja nii möödus tunnike rohkem kirbu puhastamise kui kalapüügiga.

Vastu päikeseloojangut vool lõpuks rauges ja nii saime tunnikese veel püüda. Paar võtukatset, Ainil korraks maakera otsas, loodi ekraanil palju kalu...kuid lisa me ei saanudki. Tundus et lihtsalt ei näri.

Seega kogutulemuseks jäigi ennelõunased kolm vimba. Ain sai aga nullil hoitud ja ta igatses terve päeva Veisjärve taga :-)