Soomes, neljapäev, 19. september 2024

Vajusin õhtul juba kella üheksast magama. Värske õhk, mis muud saab siin põhjuseks olla :-) Seetõttu olin hommikul ka varem üleval ja juba poole üheksa paiku sättisin minekule. Plaan oli teisel pool linna ära käia. Mitte et mulle seal hirmsasti meeldiks, vastupidi pigem, aga ei tahtnud et kripeldama midagi jääks.

Väljas oli räme udu. Vahepeal kiiresti sõites oli nähtavus sisuliselt olematu. Enne kiiruse üles kruttimist, alustuseks aga diivaniaugust trollides üks haug. Siis tühijigitamine - see on kuidagi sellele reisile ainusobiv termin - jalakäijate sirgel ja hiljem tööstuse all. Võtte ei saanud, positiivne oli aga see, et vaikselt hakkas vool tekkima. Kiirustasin läbi udu edasi. Ikka rekordkoha paika.

Kohale jõudes ootas ees juba päris kena vool ja nii võtsin nõuks paarisaja meetrise lõigu läbi kammida. Ikka ankrupikkuste kaupa. Otsisin sügavamalt alalt (6-7 m) püügiks lausa 35 grammised jigipead välja. 5-6 m peal kannatas ka 30 sega loopida. Järgmised kaks tundi andsin hagu ja tasuks sain neli võtukatset, null otsa jäämist ja ühe kaotatud landi. Polnud just produktiivne püük.

Lasin sama lõigu ja pisut sealt ka edasi trollides läbi ja korjasin rapala sügava vee ahvena värvides landiga kaks kala välja. Esimene, kilo + kala, oli otsas selgapidi ja seda sai ikka korralikult väsitada. Teine oli 45 cm konn.

Kell kaksteist tegin veel pool tunnikest jigitamist. Tulemuslikkusele ei aidanud kaasa ka udu hajumine ja päikese välja tulemine. Sama seis vee all kestis edasi. Tüdinesin sellest tühipildumisest ja otsustasin et aitab siin majade vahelisest püügist ja suundusin joonelt mere äärde.

Täpselt nelikümmend minutit hiljem olin kohal ja tegin esimesed trollimise kontrollid. Ka siin oli kalal karp kinni. Üksik haug eksis ära, aga koha ennast näole ei andnud. Ei aidanud ei lantide vahetamised, jigitamised erinevates loodi järgi lubavamates paikades.

Kella kolme ja nelja vahel toimus mingi võtulaine laadne aktiveerumine. Eeskätt haugide näol, aga ka kaks koha käisid otsas, üks neist ka pardale tuli. Seejärel rahuneti vee all uuesti ja see letargia kestis õhtuni välja.

Mingi aeg sain teise sirge algusest tragitult 1.75 kilose latika. Hiljem koduteel tünnisirgelt 2.2 kilose koha. Need olid nelja viimase tunni ainukesed võtud! Seda kentsakam oli see, et loodi pilt näitas õhtul mere sirgel pidevalt kalu. Ühe kahe ja kolme kaupa. Nagu oleks kohaparv sisse tulemas, aga võtma ei saa. Ükskõik mida ei leotaks. Kaunis frustreeriv oli seal sirgel tiirutada.

Kokku päeva peale siis vaid 4 koha, 10 haugi, 1 latikas, 1 ahven. Homme on viimane päev. Aitab küll, isu on selleks korraks täis ka juba.