Koha püüdmas, Lääne Soomes, 31. oktoober 2013

Hommik mega ilus ilm. Kella poole üheksa paiku olime nii kaugel, et lõpetasime hommikuilma nautimise ja kolisime jõe peale üle.

Alustasime "põõsa" alt. Vool ülitugev. 28 grammise jigipeaga ei saanud pikki ranti üldse püüda. Mõned visked vaevlesime ja siis kolisime mere äärde. Siin vool sama tugev, aga natukene madalam. Kannatas isegi püüda. Mida aga ei olnud oli koha. Ja ka teised kalad puudusid. Pommitasime paar erinevat kohta läbi, sealhulgas ka pisut mere peal, kuid tulemused puudusid.

Võtsime mõistuse pähe ja kolisime ülesvoolu. "Põõsa" all Meelis ja Tamur meie jälgedes jigi pommitasid. Neil ülaltpoolt üks kohatatt ja rohkem miskit. Jätsime nad vooluga vaevlema ja kütsime
edasi ülespoole. Tünni all peatus, ei midagi. Jälle pikem maa vahele, ilusa maja alla. Siin saime lõpuks kala togima. Esimesest ankrupaigast väike koha, mis ei mahtunud kahe sentimeetriga paadis kehtestatud alammõõtu. Teisest viskepaigast kummalegi üks ära võetav koha.

Kammisime veel mõned viskepikkused edasi, aga jätku võtule ei saanud. Kuna vool oli endiselt häirivalt kiire kolisime paadiga kümne haru peale üle.

Esimesed viskekohad läksid aia taha, ei mingit elumärki. Samal ajal oli teine paat meist mõnisada meetrit allavoolu kahtlaselt pikaks ajaks paigale jäänud. Aeg oli uurima minna. Jõudsime vaevu paigale, kui kutid kahvama hakkasid. Koha kurask.

Sättisime ennast natuke ülesvoolu ja kukkusime pommitama. Ja Mehis hakkas kakkuma - miski väga rõveda neoonkollase landiga ridamisi kala välja võttis. Mul samal ajal masendav vaikus, kõik normaalsed värvid kohale mitte ei sobinud. Piinlesin oma lantide otsas mõnda aega ja otsisin landikasti põhjast koleda fosforrohelise. Lant kole mis kole, aga lõpetas mu võtuvaeguse.

Kena võtt kestis erinevates ankrupaikades enamvähem paar tundi. Kala viisakas, tittesid praktiliselt polnud. Mehise kalad kenad kilo poolteist, mul enamasti kilo alla. Mingi hetk sai võtt otsa ja sõitsime kümne märgi alla. Esimene ankrupaik ja läks actioniks. Alguses neoon ja kui hetkeks tekkis vaikus mängisin teisi värve, kuniks ootamatult punane wake tööle hakkas. Kaks kala, mõned võtud ja äraminekud lisaks. Mehise neoonkollane toimis samal ajal endiselt.

Mõne aja pärast hakkas sadama ja võtud lõppesid kui lõigatult. Katsed viskepikkused edasi ja tagasi ei andnud erilisi tulemusi. Mõni üksik võtt pika venitamise peale. Järgmisena retk saare alla ja lõunasesse paika ei andnud tulemusi. Kala oli suu lukku pannud.

Teine paat oli päev otsa samas paigas lammutanud ja võtsid välja kaks väga ilusat kala, suurim 3,2kg ja teine 2.6kg. Kokku nende paadis kuus kala.

Meil viisteist kala, aga väikesemad; Mehis kõvasti kangutas.... Kala sort täna korralik. Näris ikka täiesti valesid värve, miskid neoon rohelised ja kollased. Õudne maitse kohal:-)

Loodame, et värvieelistused muutuvad  ka vähe normaalsemaks:-)