Hommikune äratuskell sai pandud kella 6ks. Lootsin ennetada päeva peale kasvavat tuult. Uni oli aga liiga magus ja esimene tunnike püügiaega kulus kui märkamatult ära ... voodis. Peale seda sain aga jalad alla ja kümme minutit hiljem olin juba rannas.Ilm pilves ja soe. Nii viisteist kraadi. Tuul oli juba virgunud ja puhus üsna tugevalt lõuna poolt. Lante vahetama ei hakanud ja kiirustasin püügile. Sedapuhku alustasin maja alt.
Eelmise reisi viimane sõit silme ees lasin landid paadi taha järgi. De ja vued ei järgnenud ja ilmselt täpselt samasugust ei saa ka kunagi korduma. Soome kallas kuni Iivika kivini, siis üle jõe saare taha. Seal esimene mõõduharjus otsa kargas. Kratsisin kukalt ja viskasin tagasi - päev pikk, paadis sellise soojaga kindlasti enne halvaks läheb kui koju tagasi jõuan. Kala väljavõtmine meelitas kohale ühe soomlase, kes suures erutuses tuli uurima, et mis kala sain...
Saare tagune. Suure männi auk. Tuul kasvas mühinal. Männi augu läbimiseks pidin juba hakkama paati aerudega tagurpidi lükkama, vastasel juhul oleks tuul mu vastu voolu lihtsalt saarele tagasi surunud. Kuidagi sai see siiski läbi katsutud ja suundusin üle jõe.Pumba auk. Teine kärestik. Lasse kivi. Minu kivi. Rasmuse kivi. Null võttu, null kala nägemist. Kell 11 tulin hommikupudrule ära.
...
Vahepeal oli kohale jõudnud Tamuri mansa. Vallutasid suure gängiga kaks mökkit ja neli paati. Jõel läheb vist tulevikus vähe kitsaks :)
Kella ühe paiku läksin järgmisele tiirule. Asendasin jässe lillaka hejo vastu, landi mille keele olin peale eelmise aasta kala lõhkumist välja vahetanud ühe teise hejo keele vastu. Proovides tundus volber toimivat, ujus kenasti, agressiivselt ja sügavalt.
Alustasin tupo jõe juurest, sain kuni mökkini kenasti sõuda, kui üks paat ootamatult ette tuli. Tõmbasin seejärel rootsi kalda alla ootama ja sain punase edi ühe kivi taha kinni - tuul puhus hooti nii tugevalt, et lükkas paadile sellise hoo üles, kus lant madalas lihtsalt põhja kündis. Kinni jäämine on sellisel sõudmisel üsna loogiline tagajärg... Kerisin asjad kokku ja läksin tagasi algusesse.Sama tiir ja Iivika kivi juures soome randa. Edasi oli pehmelt öeldes põrgu. Kõigepealt metsik tuul. Seejärel tegi metsiku paduka - jõudsin just vahetult enne vihmariided selga tõmmata - ja seejärel veel metsikum tuul. Ainukesed kohad mida sõuda kandis oli kärestike äärsed kiire vooluga lõigud. Selle käigus proovisin ära ka paat ühel ja landid teisel pool kärestiku kive püügi. Lõbusa vahepalana suhteliselt nürisse tuulepüüki:-) Viimase kärestiku juures.
Tulin tulema. Võimatu sõuda. Paat käib üles alla nagu Ameerika mägedel. Landid ilmselt vees sama moodi.
Õhtu tegime maja ümber kohustusliku seenetiiru ja pannkoogiringi:-)
Käisin Väiksel emajõel(Lival) ühele väiksele poisile kalapüüki õpetamas.0 ussi ja 0 latikat.Paar priskemat ahvenat tuli viidikaga, mis fooliumis lõkkesse läks. Paljajalu püügi boonusena kaks klaasitorkehaava talla all :) Kuna karbile rõhku ei pannud siis su karpkala peibutussööda kott vedeleb mul pagasnikus :)Jõe äärest ära sõites harrastasin uut sorti kukeseene korjamist...silmapaarid autost küljeakendest välja piilumas ja kukekaid märgates peatus ja korje...ühe suure pihutäie sedasi ikka sai selle lühikese maa peale :)
VastaKustuta