Puhkus, Soomes, 09. mai 2022

Kevadine vimmapüügi isu ammendas ennast sellel hooajal kummaliselt vara. Nii jäid põhilised püügiajad mai alguses seekord üldse kasutamata. Natukene jäi see kripeldama, aga kuna mul oli mai teisest nädalast planeeritud puhkus, siis valikute tegemisel otsustasin kõik argised probleemid enne kaelast ära saada ja seetõttu tuli ohverdada ka käsikapüügi kevadise hooaja lõpp.

Pühapäeval  sai puhkuse start tehtud maakodust. Lenna autole sappa ja suund Soome poole seatud. Talinnas korjasin Tõnu ka peale ja laeval liitusid meiege veel Kõuts ja Simm.  Lõunase praamiga tulime üle lahe. Õhtuks mökki ja sauna.

Paadi sisse laskmine oli omaette nali. Esmalt unustasime koormarihma maha võtta. Seejärel jäi paadile kork ette panemata... amatöörid. See on, kui vaid paar korda aastas paati vette lasen. Protsess ei ole käe sees... Igaljuhul õnnestus lõpuks paat koos kraamiga üle jõe sõidutada.

Järgmised kümme päeva lubab pikalt ilusat kevadist ilma. Paar poolikut vihmapäeva ka sekka. Temperatuur 10-15 kraadi vahel. Palju päikest. Veetase jões ka vaikselt juba kukkumas ning veetemperatuurgi juba 8 kraadi. Seega kõik eeldused aktiivseks heaks kalapüügi puhkuseks on olemas.ˇ

...

Esimese päeva hommikul vara veepeale ei kippunud. Päevad on pikad, aega on küllaga. Kell oli vist juba üheksa läbi, kui lõpuks veele sättisime. Suund sai võetud merele, kuid teepeal katsusime kiirelt läbi kümne haru keskpaiga ja bonderi kääru. Metsik vool ja loodil valitsev tühjus. Järgmisena juba punase maja sirge, kus sain püügipäeva alustuseks mõnusa tünga... Trollisime, ritv vajus täiega looka, mõnus kärr sinna otsa. Võtsin mootoril käigu välja ja kukkusin "väsitama". '

Alguses olin kindel, et see ei ole õige asi. "Asi" venis raskelt paadile lähemale ja kuna teiselt poolelt keegi vastu ei sikutanud, siis kahtlustasin prahti. Siis aga korraks ridvale sujuvalt vajutati. Ja korra veel otsa. Krt. kala või? Lasin siduri veel pehmemaks ja "väsitasin" teise poole korralikult ära... Kilekoti, mis oli vett täis. Ilmselt oli too voolus korraks hoogu juurde saanud ja sellega "kala" tunde tekitanud.

Samal sirgel trollides sain siiski käe valgeks, Esimene haugidest rändas kasti, sest Kõuts oli käskinud kõik ära võtta...KÕIK!

Punase maja sirge ei tundunud sellegi poolest väga atraktiivne koht olevat. Lood näitas üliharva kala ja nii kulgesime mere poole edasi. Punase poi alla. See vana hea koht ei vedanud ka seekord alt. Esimene jigikala maandus peagi külmakasti. Tuli too punase relaxi kiirabiga. Seejärel sama paiga teiselt poolelt veel paar kala kasti, enne kui Tõnu oma käe valgeks sai. Kell oli pea 11 ja tundus et sattusime söömaaja peale. Võtte jagus, ärakukkumisi otsast samuti. Haug võttis kuidagi väga nõrgalt ja pika hambaga. Ridva pitsist vaid kerge nõks läbi käis, nagu särg oleks tonkat torkinud.

Kui võtt oli loomult nõrk, siis sõitu sai tänu voolule selle eest topelt. Kolmekilosed kalad suures voolus, lõuad pärani lahti - selliste paadini venitamine võtab ikka aega. Püüdsin ju ka pehme jigmaster ridvaga, millega kala ühe liigutusega üle pea ei lennuta...

Võtuaega jagus umbes kolmveerand tunniks ja püügipaik jahtus seejärel ära. Järgnesid ankrupaigad, kus saime küll üksikuid võtte aga enam mitte kala. Nii kolisime peagi lõunapausile. Teiste sõnadega trollima.

Päeva teine võtulaine saabus kella poole kolme paiku. Olime trollinud punasest poist allavoolu oleval alal, kui Tõnu trollides 6.5 kilose välja võttis. Panime ennast sealsamas ankrusse ja järgnes tunnike eldoraadot. Pea iga vise andis võtu ja järjest õnnestust kasti kalu juurde laduda. Kuna Kõuts ja Simm olid mökki ära läinud, siis hakkas meie kast vaikselt üle ääre ajama. Õnneks tulid nad kõne peale peagi kohale ja vabastasid meid meie laadungist.

Umbes samal ajal sai ka see võtulaine otsa. Tolknesime selles tsoonis erinevates ankrupaikades kella kuueni välja. Proovisin erinevaid värve ja aegajalt saime ka mõned võtud. Peale kiirabi sain võtud kätte rohelise relaxiga, millel on punane saba, siis veel neoonrohelisega ja lõpuks ühe kala kala ka lilla-valgega. Too lant oli nii karm tegija et rabas kala ise kaasa. Pea neljane haug oli risti otsas ja selle venitamine oli täitsa mõnus... Teised värvid aga täna ei toiminud.

Tõnu silikooni valikust toimis relaxi roheline, millel oranzikas saba ja relaxi kiirabi. Ei leidnud ka tema teisi värve, mis limakaladele oleks meeldinud.

Kella kuuest astusime minema. Proovisime sügava ala trollides läbi, seal ei näidanud lood varjugi. Siis bonderi kääru ja ilusa maja sirge ka. Viimaselt noppisin pruuni jessega veel kaks haugi kaasa, enne kui kell kaheksast maha tulime

Kogutulemuseks mul siis 19 haugi, suurim 5.5 kg. Tõnul 5 haugi, suurim 6.5 kilo. Simm ja Kõuts laamendasid trollides teist sama palju. Kõutsil päeva suurim 7 kilone. Igaltahes on selle jutu kirjutamise ajal endiselt kalatööstuse tehases suur fileerimine pooleli.

...

Päike, tuul, värske õhk. Räme rammestus sellest kõigest.