Tuulevangis 2, 16. mai 2022

Loode tuul kestab ja kestab. Otsustasin seekord landivaba päeva teha. Magasin, molutasin ja siis läksin linna. Sünnipäeva kinki kätte saama. Tükk aega vahtisin seda Shimano rulli seal riiulis ja kratsisin kukalt. No ei tea kas on ikka mõtet? Kuna tegemist oli abikaasa kingiga, siis võtsin ikka ära. Shimano Stradic 2500. Hea odav rull, millega Kasari peal särge tonkatada :-)

Käisin kõik kalapoed ka veel läbi ja sõin valge inimese kombel... hesburgeris. Maitses päris heasti. Tagasiteel rääkisin pea tunnikese iga päev siin püüdva soomlasega. Kuidagi igapäevaseks on see kujunenud. Ilmselt olen nüüd ta parim  sõber.

Õhtul hakkasin varakult sauna kütma, et enne hokit ära käia. Üks ägedamaid asju nende mai reiside juures on soomlaste kanalilt koha peal hokit vaadata. Naabritel telekad üürgavad - maali - telekommentaator läheb hulluks kätte, seletab nii kiiresti ja emotsionaalselt et mõmmigi aru ei saa. Eriti veel, kui see MM toimub Soomes, nagu see aasta. Äge vaadata! Jalgpalli, korvpalli ja teiste selliste alade kõrval ka ilmselt üks väheseid tõeliste meeste alasid, kus simuleerimisele eriti ruumi ei ole (tervitused siinjuures Elvile).

Anyway sai mul selle Stradicu näppimisest ühel hetkel villand ja läksin taasesitama Hemingway raamatu uuemat versiooni "vanamees ja sild". Võtsin poisile ostetud 4 meetrise lihtkäsiõnge ühte kätte, teise mugava tooli ja õlle ning maandusin meie silla peale.

Ei saa salata, see jõgi oleks õngitsejatele paradiis, kui siin millegi muu püüdmisega tegeleda ei tahaks. Seda valget kala on siin ikka ... nõrkemiseni. Kui Eestis meelitad igat särge nagu ilmaimet, et too sööda ära võtaks, siis siin jätad konksule armetu ussijuppi ja vee all minnakse pöördesse. Kunagi Viljar ütles kuldse lause, et peaks kodumaal inimesed bussi panema, silmad kinni siduma, siia voblamaterjali püüdma panema ja selle eest raha kasseerima :)

Särg, ahven, nurg, kiisk, roosärg, latikas, tõugjas. Rohkem sorte kui kaardimängus mastiritta ära mahuks. Tunnise püügi lõpetuseks 1.7 kilone latikas.

Ralfiga mingi aeg rääkisime, et maru raske on iga aasta uusi rekordeid teha, kui miskit eriskummalist ei tee. Nagu näiteks püüad mingeid imelikke liike. Tänase võib vist küll selle klausli alla lugeda - ütleme nii, et 4 meetrise lihtkäsikaga polegi nii suurt kala saanud. Aga noh, eks tegemist ole ka suhteliselt karmi varustusega. Rakenduseks on tavaline lastele mõeldud komplekt, tamiiliga äkki 0.3 mm. Robustsus on vist õige sõna. Sellega väsitab nii mõnegi kala.

Homme tuul suunda muudab, äkki paadiga midagi teha annab. Lisaks kamraade mökkisse juurde tuleb. Endal on aga juba kergemat sorti koduigatsus peale tekkimas. Kaks nädalat järjest on isegi mulle liiga palju :-)