Esiletõstetud postitus

pühapäev, 15. mai 2022

Tuulevangis, 15. mai 2022

Lubatud tuul tuli veel tugevam kui pidi. Isegi Koskineni harus oli lainel jänes peal. See oli liiast ka Peedu paatkonnale, kes otsustas selle peale lahkuda. Eestisse tagasi. Ma kratsisin pikalt kukalt ja läksin hoopis jooksma. Esimene ots oli hea kerge minna, tundsin et vorm on ikka kõva :-) Kui aga otsa ringi keerasin ja vastu seina jooksma hakkasin, pidin tee peale ära surema. Kuidagi ikka koju tagasi jõudsin.

Kella kahe paiku otsustasin, et vaja on ikka korraks piiluma minna. Et pärast hinge närima ei jääks. Äkki kannatab teisel pool linna püüda. Suurde harusse ei hakanud trügimagi, teadagi mis vallid seal jõel on. Läksin kümne haru pidi. Vahepeatus loomulikult saare all ja esimese viskega kohakonn käes. Wake forelli värvide peale. Üks togimine oli veel, kuid missioon kutsus ja lahkusin seda täitma.

Haru läbitrollimine oli loodilt vaadates täitsa lubav. Nii mõnedki kenad kaared joonistusid mõnes kohas. Võtma neid aga ei saanud ja kuna vool on mega kõva, siis jigiga proovima isegi ei hakanud.

Kesklinnast läbi ja siis uuesti land sleppi. Tööstusrajooni all, sealt kus sügisel Andresega aega veetsime, oli samuti paar kena kaart. Lisaks seal veel ka kajakad askeldasid. Võttu aga... See piirkond sai läbi ja järgmine sirge oli plaanis gaasiga minna. Sirgel oli jänes peal ja seetõttu lasin kergemas traavis. Nii 20 kilti tunnis. Ise vahtisin uudishimulikult ringi ja kui ühel hetkel sirge lõpus pilgu "tee" peale tagasi keerasin, vahtis mulle vastu kaks meetrist lainevalli. Ma ei jõudnud reageeridagi, kui esimesest  lainest kõva hüppe sain ja maandudes teisesse lainesse sisse panin. Paadi nina sukeldus laine sisse, vall liikus hooga üle paadi esiosa ja lendas suure matsuga paadi põrandale. Hetkega oli paadi põrandal tehtud briljantne survepesu.

Vee kogus, mis paati maandus oli aukartust äratav ja ehmatas mind päris ära. Seda enam et alguses ei tahtnud pilsipump ka tööle minna. Võtsin selle peale kiirustades suuna kalda poole, vaiksesse vette ja seal siis hakkas lõpuks pilsipump vett paadist välja pumpama. Kõva paar minutit täissurvega pumpamist, enne kui töö tehtud sai. See kõik oli nii ootamatu, et edasi minna ma enam ei tahtnud. Keerasin otsa ringi ja tiksusin kalda äärt pidi linna tagasi. Kindlamatesse vetesse.

Kümne haru trollisin tagasiteel uuesti läbi. Saare tagant võtsin uue kohapunni, seekord 43 sentimeetrise, lõpuks Koskineni haru alumisse otsa latikat otsima läksin.

Ankur sai sisse ja igaks juhuks tegin kontrollvisked jigiga. Üllatusena esimese viskega võtt, mis viis mootoriõli wake saba minema. Teine vise võtt. Kolmas sama. Otsa ei jäänud kordagi. Siis sain aru, et vist latikad ja vahetasin landipüügi ussipüügi vastu. Seda aga nood mitte ei tahtnud. Nurg ja kiisk vahetumisi võtsid, latikas aga mitte.

Panin siis uuesti jigi teele ja... jälle võtt. No ei jää otsa. Paar viset hiljem veel üks oluliselt kergem nöks ja kohapunn sedapuhku sööta himustama olid tulnud.

Paar võtuhakatist oli veel, aga tuul oli nii vastikult vilu, et tulin jaheduse eest mökki pakku ära. Enne seitset sai päev juba ära lõpetatud. Sauna sooja.

Kuna homme tuleb sama jama ilm, siis pommitasin silla kõrvale õhtul hulganisti leiba vette. Kukun homme vanamehelikult sillalt särge kakkuma ja ei lähe paadiga kuhugi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar