Ees oli ootamas kaks paati, kes raporteerisid haugisaakidest. Muid liike ei tunnistatud. Võtsin ennast ka nende juurde ankrusse ja üritasin samale lainele saada. Kaua ei pidanud lante teele tulistama, kui nii nelja kilosega sai päev alanuks loetud.
Järgmine tunnike oli üsna tore. Haug näitas ennast sageli, tühivõtte ja äraminekuid oli päris palju. Üritasin värvist sotti saada ja lõpuks jäin pidama sinaka "noname" silikooni juurde. Seesamune, mis eile koha tõi. Tundus teine täna ennelõunal lollikindel valik - kui teisi togiti, siis sellele virutati konkreetsemalt.Sain kahest ankrust lõpuks viis kala parda juurest tagasi lastud, kui hommikune võtulaine otsa sai. Sama tundus olevat ka teistel paatidel, sest kui ma otsustasin selle peale nn hommikusöögi trollimise teha, siis nemad vajutasid oma paatidel pedaali põhja ja kadusid taamal saarte vahele ära.
Trollimine pakkus kala ja tundus et saagi saamise mõttes oleks see püügistiil täna parim olnud. Selle kinnituseks tuli lõuna paiku üks soomlaste paat peale, lasi plaanerite abil kuus lanti vette ja kukkus järjest hauge välja võtma. Iga mõne minuti tagant oli neil keegi otsas. Samal ajal kui mina peksin jigiga lihtsalt vett vahtu ja sain aegajalt mõne juhusliku võtu.
Kuna saak mind ei huvitanud, siis ei lasknud nähtavast ennast segada ja proovisin oma landikastist uusi värve vette saata. Järgmise paari tunni jooksul sain mõned võtud, kuid hauge siiski mitte. Umbes siis saabusid Bonder oma paadiga ja Peedu teisega. Teine paat otsustas mu Lenna tugevust ka proovida, vajudes küljega suure hooga minu paani ninaosasse. Ilmselt oli neile see mats suurem kui mulle. Kuidas see munade koksimise nipp oligi, ikka teravam osa ees :)
Kaasvõitlejad kukkusid trollima. Mina ei jätnud jonni ja käisin järjepidevalt samal territooriumil erinevaid ankrupaiku läbi. Kella kolme paiku oli mingi võtulaine moodi asi. Sain lühikese aja jooksul seitse võttu. Enamus kukkus poolel teel ära, paar kala said ka värsket mereõhku nuusutada. Laine ise jäi ajaliselt üsna lühikeseks.
Vaikselt hakkas tuul lääne suuna poole ennast sättima ja tugevnes. Pilvkate viis vahepeal päikese täiesti peitu. Kell viis tekkis pilvkattesse auk ja... olin selleks hetkeks landivalikul jõudnud Aini lemmiklandi "lillani" (:-)) Olin toda enne ka paar korda otsa pannud, kuid võtte polnud saanud. Nüüd aga ärkasid haugid selle peale letargiast ja kus kukkusid paugutama. Viis kala veerand tunniga, enamustel lilla lant täiega kurgus.Peagi said haugid vist aru, et tegemist on tüngaga ja rahunesid. Selleks ajaks oli läänetuule laine selliseks vastikult pikaks ja venivaks muutunud, et mul sai isu täis. Tulin tulema. Esmalt tunnikeseks saare taha, et esimest korda latikat proovida. Toda uimelist polnud kodus. Seejärel juba mökki ära. Sauna. Päev oli olnud üsna vilu...
Päeva jooksul võtuvärvid käisid seinast seina. Nelja värviga sain kala. Enim "lillaga". Seejärel must-valge-punase relaxiga ja sinaka "nonamega". Musta sädeleva kp baitsiga ei saanud ühtegi kala aga ilmselt enim võtte. Millegi pärast aga kõik ka ära kukkusid. Aga oli täna hea indikaator lant... Relaxi kiirabi aga, mis esimesel päeval möllas... no täiesti mõttetu lant...
Päeva eredam moment oli kella kolmese laine ajal. Kerimise järel järsku landi justkui põhja kinni kerisin. St. et ritv läks kerimise ajal ühtlaselt paindesse. Igaks juhuks loomulikult haakisin. Ootamatult aga "põhi" kukkus kiiruga mere poole liikuma. Jõuga ja sujuvalt sidurit laulma pannes. Paar sekundit see nali kestis ja siis lõppes. Ei tea kes ja kui suur oli. Ilmselt olin talle landi kehasse kerinud, sisse haakinud ja jooksma pihtes nahast konksu välja tõmmanud. Kuna vool oli suur, siis kena minek ei tähenda ilmtingimata väga suurt kala. Aga mõnus tunne oli küll. Võis muidugi ka vene allveelaev olla :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar