Kohvitasin, sättisin asju, vaatasin uudised ära ... ja kell oligi juba pool kümme. Väljas mõnusalt vaikne ja soe sügisilm. Lükkasin paadi sillast lahti ja võtsin suuna mere poole.
Tänase püügipäeva võib jagada kokkuvõtvalt kolmeks. Esimese nimi oleks hommik. See on siin enamasti samasugune. Vahet ei ole kus sa püüad, või kas sa püüad, või kuidas sa püüad, üldjuhul ei toimu mitte kui midagi. Seda hoolimata sellest, et täna hommikul oli vool. Minu arust need kalad lihtsalt magavad lõunani.
Katsusin jigitades tünni tsooni ja põõsa augu vahelise ala läbi; seejärel mere ääres punase maja rajoon; peale seda tiksusin vastuvoolu trollides põõsa augu tsooni tagasi. Kogu selle kahe ja poole tunnise püügi tulemus oli üks kohapunn jigi otsa sügavast august ja üks võtt päris alguses tünni juures jigitades. Trollides täiesti null. Ka seal kus eile haugid mässasid, olid võtukeeld peale pandud.
Päeva teise osa nimeks võiks olla pealelõuna. Vahel teeb sel ajal siin jõel päris ägedaid võtulaineid. Teine kord jälle eriti mitte. Täna oli see teise korra päev. Eile samas oli. Mine tea, äkki mingi paaris ja paaritu kuupäeva teema :-)
Kuna tuul keris tuure juurde ja jõele tekkis vastikult õõtsuv laine, millel vahepeal ka jänesed ringi jooksid, siis otsustasin edasist õnne otsida kümne harust. Alustuseks selle alumine osa, siis keskmine. Mõlemad ei pakkunud midagi. Seejärel juba sirge ülemine osa, kus otsustasin enne saare taha minemist, nii 400 meetrit trollida. Umbes sel ajal algas päeva kolmas osa, nimetagem seda siis peaaegu õhtupoolikuks.
Distants, mida trollisin ei ole mulle üldjuhul midagi pakkunud. Landi panin paadile sleppi pigem selleks, et loodi ekraanilt midagi huvitavat leida. Põnev oli see ekraan küll - valge kala uputus tundus täiega vee all olevat. Nii ma siis trollisin nina ekraanis, kui vähem kui saja meetri pärast ritv korraga paindes. Nojah ikka juhtub. Seda enam, et otsas oli pruunikas jesse, mis korjab vahel kohasid ka sealt, kus neid tegelikult ei ole.
Panin kala kasti ja kulgesin edasi. Ikka saare poole. Sain vaevu sada meetrit minna ja jälle kala taga. Koha kenasti väsitatud ja kasti pandud, hakkas asi mind huvitama. Parkisin paadi samasse tsooni ja peksin jigiga vee vahtu. No ei ole kala, kulgesin edasi.
Läks järgmine sada meetrit ja ritv paindes. No ma ei tea, nagu praakridvaga oleks tegemist. Kala aga täitsa kenake, nii pooleteise kilone. Käes ja kasti. Kes see ikka fileerimise noa vaid paar kala pärast välja võtab. Juurde vaja püüda seega loomulikult panin ankrusse sinna samasse. Ja ohh üllatust, kui esimese viskega pruuni värvi vertikal jigi otsa korraga keegi vajutab, lüües lanti tagant poolt ette, nii et liin lõdvaks läks. Krt, otsa ei jäänud.
Kala ei andnud rahu ja peksin järjekordselt vee vahtu. Erienevate värvidega, et looduses ikka tasakaal oleks. Neid värve ei puutunud, millega rohelised van Goghi maali plätserdades endale minu silmis vee peale tõmbasid... Ja kui lõpuks vana pruuni landi lõpuks otsa panin, sain päeva esimese jigikoha kasti. Peale seda veel üks võtt, aga siis hakkas mu usk sellesse ankrupaika vaikselt raugema ja keegi kuklas seletas "lähme edasi, sinna saare taha, seal on äge". Ei hakanud vaidlema ja tirisin ankru välja ning panin vobleri paadile taha.
Järgmisena tiksusin saare taha ära. Tegin seal kaks ankrut. Mässasin pea igal viskel otsa jäänud puulehtedega ja loobusin. Seekord polnud tegemist eldoraadoga, kuigi tänu tugevale voolule olid kõik eeldused olemas.
Päikese loojanguni oli nii umbes tunnikene minna ja läksin kümne haru algusesse tagasi. Esmalt tahtsin tõestada seda, et see eelnenu oli kõik üks suur juhus. Kulgesin selle sama raja sama landiga kaks korda läbi, ilma ühtegi võttu saamata. Kippusin järeldama, et ilmselt olin kuidagi mingile tõusvale parvele peale sattunud, kes nüüdseks juba jumal teab kus.
Seejärel panin ankrusse sinna kus enne jigitades kala sain ja minu suureks üllatuseks sain kahe esimese viskega kaks kala kasti. Ikka selle koleda pruuniga. Üks kenam kala pääses minema ja see viis ka võtu. Kuna kohasid oli kastis puhastamiseks enam kui küll, otsustasin sealtsamast koju minema kulgeda. Loomulikult pain siis landi paadile järgi jooksma... võtsin mobla, et teha päeva saagist pilti ja ... ritv laksti paindes. Alguses tundus mingi konn olema, tuli kenasti paadile vastu. Siis istutas aga ennast paadi alla ja passis seal, ma ei tea mida oodates. Tükk aega jändamist ja lõpuks pinda kerkis. Ilus kala! Võttis juba kergelt pulsi üles :-) Päeva suurim. 3.05kg.
Päikese loojangu ajal tulin maha ära. Täitsa rahul selle päevaga, mis sest et tunnike fileerimist seisis ees ja käed olid kohade taltsutamisest täkkeid täis. Kokku siis 10 koha (3.05 kg, 2.2, 1,7, 1.6... 0.78 kg (viimane siis 46cm)). Trollimine tegi jigile seekorda ära: 6-4.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar