Norra 2025, vol.2

Läpaka laadimine on osutunud probleemiks. Autosse vastava seadme unustasin maale kappi, kusagil tee peal ei ole ühtegi punkti laadimiseks leidnud. Kirjutan viimaste aurude peal.

Alustasime Rootsi jõe äärest ja tee kulges läbi Kilpisjärvi Alta suunas. Päris mitu aastat pole seda lõiku läbinud, nii et pea kõik tundus uus.

Päev kiskus jälle rämedalt palavaks. 28 kraadi oli vist lagi. Hommikul laagripaigast sisuliselt põgenesime sääskede käest. Kui tuult ei ole, siis olid need vereimejad kohe platsis. Vastikud vääritud tõprad sihukesed.

Tollis sai tõestatud seda, et Aini auto on tõeline tollimagnet. Auto otsiti läbi, isegi rumm leiti pagasnikust üles. Ise olime selle peaaegu et ära kaotanud. Õnneks oli meil alko kogus normi piires ja peale pisikest pausi saime jätkata.

Norra ise oli endiselt ilus. Lumised mäenõlvad mõjusid kontrastselt selle palava käes. Ja seda lund tundus ikka rohkem olevat, kui viimati siinkandis tuiatud sai.

Proovisime ookeanipüüki kahes erinevas paigas. Esimeses sain isegi kaks võttu, aga otsa ei jäänud kedagi. Teises sai Ain väikese saida näol käe valgeks. Teine peatus oli tõusu ajal, esimene mõõna paiku.

Päeva kommentaarid.

Ain: "Tekkis plaan igas telkimisplatsis ujumas käia. Siiamaani on plaan kenasti täidetud"

Urmas: "Jalad on senisele matkale üllatavalt hästi vastu pidanud :-)"

Rain: "Palav palav palav. Ookeani kala on endiselt saamata."

...

Järgmine päev kulgesime edasi Borselva suunas. Pikk tee oli minna. Ilusad fjordid, pikad pikad tunnelid. Sisuliselt pool päeva veetsime pimeduses :-)

Proovisime paaris kohas ookeanipüüki ja sain lõpuks uue liigi kirja. Tillukene saida. Seega see aasta on üks rekord olemas. Midagi ilusat aga meil saada ei õnnestunud.