17. juuli 2013, päev eesti tuntud "salajärvel" :-)

Eile sai poisiga plaan paika pandud, et läheme ja kiusame järve peal ahvenaid ning hauge. Tehtud - mõeldud ja kella üheks olime järvel.

Ajasime küna sisse, viskasime oma seljakotid paati ning panime kaldaäärt pidi minema. Järve üks osa on soine ja teine mäe külje all. Valisime oma püügitsooniks soise poole. Esmalt sai proovitud pöörlevatega piki kupulehti, seejärel jigiga kaugemalt – ahven vaikis. Egas midagi, siis võtsime ette haugid.

Rohuvaba lant otsa ja läbi kupulehtede. Haugitatid ilmutasid ennast üsna pea, kuid otsa ei kippunud jääma. Lõpuks ikka mõni kestis kuni paadini ning pakkus poisile kerimisrõõmu. Peagi aga tüütasid nad ära ja läksime suuremaid otsima. Õigemini küll sõudma, sest poiss tahtis hirmsasti aerudega tegeleda. Sõudsime pikki kalda äärt kuni mäepealse küljeni välja, kus panin lapse maha ja too läks onu Unto ööbimispaika uudistama.

Pisut matkanud kobis kaaslane paati tagasi ja võtsime suuna järgmise rohuse koha äärde. Siin õnnestus meil lõpuks peaaegu Pettsoni vääriline haug otsa saada, kes sikutas üsna kõvasti vastu ja üritas poissi üle parda tõmmata. Lõpuks saime kala kenasti kahvani ja sealt edasi juba paati. Laps oli ilmselgelt rahul oma suure kala üle, kuigi ei väsinud meenutamast, et ega ta ikka nii suur ei olnud, kui see, mis tal eelmine aasta ära läks ...

Haugidest tüdinud uudistasime ära oja väljavoolu kohas oleva paadivraki ning sättisimegi ennast kodu poole. Teel tehtud peatuste aegu hakkas lõpuks ka pisemat sorti ahven võtma, kuid me kippusime juba kodu ...

Õhtul läksin seitsmest Tornio peale. Ilm imeline, päike paistis pilvede vahelt, tuul oli täiesti nullis, selline tõeline lapi suveõhtu.

Tegin oma landimeeskonnas uuenduskuuri ja sättisin püügile pea täiesti uue valiku: vasakule sinakas-valge-punane hirvas, järgmisena wäylä lilla-oranz-punane, seejärel wäylä must-oranz-punane ja lõpetuseks hejo puna-kolla-roheline.

Marssides jõe äärde ootas ees nii ülal kui allavoolu tühjus – ühtegi paati polnud peal. Mida imet, sellist asja ei näe just iga päev. Esimeseks trassiks sai valitud vana hea saarealune ja koskede kõrvalt, kuni paadilaskmise paigani välja. Sõuda oli mõnus, kuid kala ei näinud. Hakkasin ritvu välja kerima, et teisele tiirule minna, kui lõpuks keegi minust mõnekümne meetri kaugusel allavoolu saba näitas. Panin kiiresti sissekeritud landid vette tagasi ja jätkasin lõhe suunas kulgemist.

Kala ennast rohkem ei näidanud ja ka lante ei rünnanud. Peale nähtud kala koha ületamist otsustasin ikkagi teisele tiirule minna. Lante sisse kerides võttis kiruma, sest neljast kahel oli rohi taga. Selline lapsik viga. Krt.

Seekord alustasin vahetult kärestike eest ning sõudsin kõik kiired kohad korralikult läbi. Peale viimasest kosest möödumist tõmbasin paadi kose taha jäävale vaiksele alale ja kontrollisin landid üle.

Saanud vaevalt viimase landi kontrollitud, haaras keegi mu hirvase ja üritas seda omistada. Löök oli nõrk ja kärri ei järgnenud, selge haug. Sain ilma teisi ritvu segamata kala paati ja saatsin ta tagasi.

Lasknud hirvase vette järgnes teises pardas koheselt rünnak hejole. Aga ei jäänud külge. Kahtlustan, et seegi oli kas haug või mõni suurem harjus. Igal juhul lõhe see ei tundunud olevat, liiga hädine võtt ...

Kammisin kosetaguse põhjalikult läbi, ühtegi kala nägemata ja suundusin jõe keskele tagasi. Soov oli võtta allpool nähtud lõhe uuesti ette. Landid kenasti mängimas, ilm suurepärane, sõudmine ei nõudnud just suurt vaeva, tegin õlle lahti. Mõnus oli püüda.

Sõudsin kala näidanud koha uuesti läbi; ei miskit. Kell ka juba üsna palju ja peas hakkasid kummitama saunamineku mõtted kui otsustasin, et aitab ja ... keegi ründas hejot. Ritv tegi korraliku paugu, kuid kärri ei järgnenud. Krt. Ei jäänud otsa. Sõudsin samas kohas veel viis minutit ja otsustasin paadi sada meetrit ülespoole tagasi viia, et veel korra üle tulla.

Plaan sai ellu viidud, tulemuseks aga ei miskit. Hakkasin oma ritvu kokku panema kui kuulsin, et üleval pool keegi midagi taob. Peremees Unto oli otsa meelitanud kolmekilose lõhe ja materdas teda paadis. Kala võttis tumepunast jani.

Rääkisime veel viis minutid õhtuseid muljeid ja oligi aeg minna saunatama.