Väylänpää, Tornio jõgi, 10. juuli 2013, hommik

Hommikune äratus nagu eilegi, kaheksast üles ja poole üheksast paati. Unto oli eile andnud mulle lagunenud jässe asemele enamvähem samasuguse (samad värvid, kui kehal kerged triibud peal); kadunud poppeli asemele sidusin lilli (must-punane-hele punane) ja jani vahetasin punakat tooni wäyla asemele.

Eile päeval oma varustust üle vaadates avastasin, et olen oma putuka karbi Tallinna maha jätnud, nii sai peale mindud ilma harjuse ridvata.

Hommik oli vahelduva pilvisusega ning tuuletu. Umbes kella üheksa paiku lükkas aga jõele põhjatuule peale, aga õnneks mitte liiga tugeva – täiesti püütav ilm. Vesi võrreldes eilsega ligi kümme sentimeetrit madalam. Silmapiiril polnud ühtegi paati ja jõgi oli tervenisti minu.

Esimese tiiru tegin sedapuhku rootsi poolses osas – saare kõrvalt ja alt (saarest oli esimene kivi veest nähtavale tulnud), siis keskele, esimese kärestiku kõrvalt, teise kõrvalt, eilsest võtupaigast mööda ja seejärel soomepoolsesse kaldasse. Paadi sisselaskmise kohal kerisin ridva välja ja otsustasin teise tiiru ka veel teha.

Mootoriga üles sõites nägin üsna kaugelt saare all hüpet. Ja otse loomulikult võtsin suuna sinna. Landid sisse ja aerud pihku. Kammisin saare aluse uuesti läbi, kuid rohkem kala märku ei andnud. Edasi otsustasin laskuda üsna keset jõge ning vahetult enne esimese kärestikuga kohakuti jõudmist nägin ka teise kala ära. Lõhe keeras mõnekümne meetri kaugusel rahulikult selja veest välja. Kiirustasin oma suunda ümber sättima, et saaks samast kohast üle sõita. Nibin-nabin see õnnestus, kuid ootusärevusele ei järgnenud miskit...

Saades kala näidanud kohast mööda, jätkasin keset jõge kammides allavoolu liikumist. Kuni enam-vähem samas kohas, kus eile kala õnnestus saada, hüppas nii kolmekilone veest välja ja käis mõne hetke pärast veel korra pinnas. Sedapuhku olin talle üsna lähedal ja paat õnnestus kenasti kohast üle sõidutada. Kuid jälle tulemuseta. Ei olnud tänased landid piisavalt ärritavad.

Vajusin paadiga veel kilomeetri, kammides ka natukene sügavamat ala, kuni üheteistkümne paiku panin ridvad kokku ja lõpetasin hommikuse püügi. Ilm lubab täna ilmselt ka õhtul peale minna. Vaja Pellost endale mõned putukad soetada, et saaks harjuse ridva ka vette lasta.