Eile sai tehtud tõsine tööpäev jõe
peal – kell kaksteist peale ja kell kümme õhtul maha. Vahele jäi
tunnike lõunat. Läbi sai kammitud oma tavalised kohad ja ette
võetud ka ka paaritunnine rännak sügava peale. Tulemuseks
lantidega üks haug ...
Mõned päeva eredamad hetked:
See oli esimene tiir kui laskusin
samast kohast, kus selle aasta ainukene kala tuli kui ühel hetkel
tõusis ilus lõhe paadi ja vette langevate tamiilide vahel pinnale
justkui näitamaks, et siin ma olen ja kätte sa mind ei saa. Ime, et
otse aerude kõrvale seda näitama ei tahtnud tulla.
Samas kohas, kus eile mul võtt oli
võeti lõuna ajal 10+ kala välja. Olin kohast umbes poole
kilomeetri kaugusel, kui eessõudev paat peale pikka võitlust kala
ära kahvas. Ilus kala oli.
Sügaviku peale tagasi ikkagi ei kisu.
Näed kus kala kaugel pinnal käib, kuid enamasti ei suuda täpset
asukohta kuidagi ära fikseerida ja sõidad ... kui nõela
heinakuhjadest otsides, ilma teadmata, millisesse see pandud on ...
Kogu päev tilkus pilvedest hõredat
vihma. Tuul oli üsna nõrk kui kella üheksa paiku õhtu mõlemad
lõppesid ja jõele tuli täielik vaikus. Umbes samasugune nagu
Norras platool kõndides. Selline isegi natukene häiriv. Iga kriuks,
mida ise teed kõlab räigelt kõvasti ...
Naaber sai viiekilose, Lasse
neljakilose kala. Laps ja naine korjasid kenad männikad maja ümbert
ära:-)
Kui lõhe ei taha tulla, siis ta ei
tule.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar