Olime Rasmusega kahekesi maal Vana-Vigalas ja otsustasime pisut õngekorki vahtima minna. Mind huvitas muidugi eeskätt see, kas juuli alguse vimmad on endiselt samas kohas ka juuli lõpus. Lapse huvi oli ... peaasi et saaks kuhugi minna:-)
Sättisime ennast sügava lõigu peale enne Rumba kärestikku kella viieks õhtul. Ilm täitsa ok, polnud ei liiga palav ega külm, vahel päike vahel mitte ja ka tuul oli täpselt sellest kaarest (lääne), kus suuremad iilid jäid puude taha kinni. Ehk lootusetu üritus ei tundunud tulevat ...
Kohale jõudes oli kohe kaks halba uudist; esiteks olid allavoolu ennast kaks autot istutanud ja teiseks oli meie püügikohas korralikult (15m) kõrkjat maha tambitud ja jõe kallas lagedaks tehtud. Miks see teine paha on? Egas vimb ole haug, et ta midagi ei karda; vimb on ettevaatlik ja tark kala ning kui kallas on lage, siis on tõenäosus, et kala on ettevaatlikum, oluliselt suurem kui vastupidisel juhul.
Sellegipoolest sättisime ennast püügikohale ja pommitasin sööda vette. Kuna päev oli kiire (loll on see kes vabandust ei leia), siis sai kokku keeratud poesööt koos liiva ja mullaga ning lisatud maisi. Puder jäi keetmata ning lisamata.
Allpool olevatest meestest olid ühed hääled tuttavad, samad vanad kes ennegi seal käinud vimba saamas; nood lahkusid üsna pea koos sõnumiga "egas liiga ahneks ei saa ka minna". Et siis ikkagi on vimb jões ...
Poole tunni pärast tuli esimene korralikum võtt ja korjasime kaldale paarikümne sendise turvapoisi. Ühele kassile kala käes - tõdesime poisiga kala vaadates ja saatsime korgi uuesti keset jõge. Püüdsime maisiga, sest ussi polnud, kuna oli ju kiire päev olnud ... :-)
Umbes tunni pärast saime esimese vimma võtu. Püüdsin üle mitme aasta lihtkäsiõngega ja haakisin selgelt liiga tugevalt - lipsu otsast oli konks kadunud ...Ei tea kas selle pärast, et esimese "luuraja" vimma ära ehmatasime või millegi muu pärast, aga peale seda võttu tekkis tunnine vaikus. Ise kahtlustan kõige rohkem seda, et kuna söödas puudus korralik söögielement (puder), siis kala ei jäänud lihtsalt alla pidama ja ujus edasi sel ajal kui lipsu vahetasin.
Olime poisiga juba loobumas ning sättisime ennast minekule kui lõpuks parv uuesti tagasi tuli ja esimene tegelinski korgi uputas. Võtsime selle kala teisele kassile ning otsustasime, et nendest saavad kassid söönuks ja kuulutasime püügi lõppenuks.
Nii, et juuli lõpus saab endiselt vimba katkuda:-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar