Den pobedõ, 09. mai 2019

Hommikul kell 8.15 helises telefon. Brigadir, sm. Kõuts, Reinu poeg. Helistas ja kukkus kohe kärarikkalt seletama, et mis me magame, kui fileerimisevabrik kohe-kohe seisma jäämas, et kalu pole ette püütud...Mis meil siis üle jäi, ajasime ennast voodist üles ja kobisime kalale. Loomulikult mitte kohe, ikka vaikselt. Aga tegime peaaegu, et isiklikud rekordid sest kümme kopikatega olime juba mere ääres.

Ilm lõpuks ometi midagi sellist, mis olema peaks - päike, soe kagu tuul, mis päeva peale küll keeras üsna valjuks, aga väga häirima ei hakanudki. Temperatuur tegi päeva peale ka vist juba 15 kraadi ära. Mõnus.

Esimene peatuspaik nagu ikka, punase poi juurde. Ja kohe läks ka lahti - vee all hoopis teised meeleolud kui eelmistel päevadel. Veetemperatuur oli ka lõpuks uuesti üle 8 kraadi tõusnud. Soojus mõjus haugi isule üsna utsitavalt. Togimine siin, togimine seal, relaxi kiirabi töötas peale kahte päeva puhkamist. Võtud enamasti veel suhteliselt nõrgad - enamasti otsa vajumised või vaiksed nõksud. Ühe korraliku paugu sain ikka ka ... Enamus võttudest jäid küll realiseerimata, suurem osa oli moka otsast kinni ja pudisesid lihtsalt ära. Aga tegevust jagus kuni kella kaheni välja.

Umbes samal ajal saabusid ka Kõuts ja Simm ning nii saime oma esimese pool-kasti nende külmakasti ümber kallata. Brigadir lahkus, näol rahulolev muie. Meie jigitasime edasi. Seejärel trollisime.

Kella nelja paiku tuli pealelõunane laine. Tampisime isuga kahe poi vahelisel alal. Põhiliseks ankrupaigaks seekord paik, kus üks puu veeall. Roheline relax murdis isuga. Enamus kaladest 2 kilo kanti, suuremad 3 tuuri. Korra ka keegi kobedam otsas rippus, aga üldiselt sort lahjem kui varem. Sõitu selle eest natuke rohkem kui eelmistel päevadel. Soe mõjub ikka väga kosutavalt haugidele.

Brigadir samal ajal, kui meil käskis haugi välja võtta, läks koha pesa peale ja võttis sealt kaks kena kala. Üks kindlasti üle kilo, teine kilo alla. Suurem korraliku vatsaga, marja täis. Lisaks paar haugi. Kõik see asi toimus tindi värvi jessega, punase maja sirge peal.

Kella poole kuueks oli meil jigitamisest enam kui küll ja tiksusime trollides kodu poole mineme. Samas maja sirge pealt üks haug ja üks koha võtt, too aga ära kukkus. Lisaks Bonderi käärust ka üks haug. Ülejäänud maa aga ... täiesti tühi.

Päev sai lõpetatud diivani augus ... mootorit loodides. Lootust pole, selle mõttega olen nüüd leppinud.

Tulemustest ka: Tõnul 10, mul 15. Teine paatkond ei lähe arvesse, nemad on profid.

Ahjaa, täna ju pidupäev. Kusagil. Kellelgi.