Ilm väljas kopi-paste eilsest. Võib-olla paar kraadi soojem. Tuul endiselt läänest ja piisavalt vali, et juba kümne haru peale lainet teha. Sain klissis minna umbes poole sirgeni, kui asjad paadi põrutustest vastu lainet laiali lendama hakkasid. Seda pole ju ometi vaja ja nii ma gaasi maha keerasin. Kui ei saa kiiresti, lähen vaikselt. Tindi värvi jesse paadile taha lohisema ja vaikselt tiksudes allavoolu suure jõe poole.
Mõttest käis läbi, et mis k....i marutõbine haug see siis nüüd on, et nii närvivapustuse äärel tõmblemist peab tegema. Ritv keeldus kategooriliselt ühte asendisse jäämast ... Panin mootori seisma ja keskendusin kalale. Umbes samal ajal otsustas too paadi suunas tormata, mille tagajärjel pinge korraks nöörilt kadus. Mõtlesin juba et ära kukkus. Aga ei. Kiire kerimisega jõudsin kalale järgi ja sain ridva uuesti paindesse, kui korraga kümne meetri kaugusel paadist keegi veepeal keeras ja seejärel uuesti pekseldes põhja suunas tormas. Oi ei see pole haug - hele hõbe oli landi otsas. Pulss keeras automaatselt teist samapalju juurde, kui sinnamaani oli olnud.
Järgnes uus sööst paadi suunas ja hõbe otse mootorisse tahtis ronida. Kuidagi sain ta sealt eemale, mille järel too keeras ennast paadi alla. Samal ajal ise metsikult ritva pekstes... Mingi hetk ta uuesti veepinnale venitasin ja kahvama asusin. Rumal otsus, kala polnud veel väsinud ja nii ajasin kahvaga tühja tuult taga. Hea, et landi kolmikud kahva ei takerdunud. Teisel katsel läks paremini. Hõbe polnud veel väsinud, kui ootamatult hetkeks paariks sekundiks paadi kõrvale tardus. Kasutasin pakutud võimaluse ära ...ja kahvas ta oligi. Kõvasti seal vett vahtu pekstes. Ilus suur täpiline särg:-) Samal hetkel kukkus lant kalal suust...
Paadis madistasime veel pisut, enne kui nuiaga oma maksma sain pandud. Siis juba fotosessioon, kaalumine, mõõtmine. 4.3 kilo, vaid 70 cm pikk. Hull paksuke. Emane ja eriti ahne kala - puhastades särjepunni veel suust leidsin. Välimuselt ulmeliselt hõbedane, polegi sellist saanud. Kala liha ülipunane. Liigitasin ta enda jaoks forelliks, eks asjatundjad juhivad tähelepanu, kui eksin. Tegijaks siis tindi värvi jesse vobler.
Kui Bonder (ja ka Tõnu mõne aasta eest) oma forelle saades muljetasid, et vahet haugidega "sõidus" nagu polnudki, siis minul oli ikka väga suur vahe sees. Teises otsas oli justkui turbojänes, kes sisuliselt hetkekski keeldus peatumast. Väga visa vastane oli. Haugidega võrreldes vahe maa ja ilm...
Päev selle kalaga sama hästi kui tehtud, kuid tundus kuidagi narr juba koju ära minna. Tegin samas paigas uue trollimise ja sain koheselt ühe haugi taha. Selle peale panin ennast samasse triivi ja peksin jigi. Peagi päeva suurim haug välja ronis. 4+ kilo. Vajus lihtsalt otsa, paadi all alles elavnes ja seal siis tiirutas.
Peagi edasi tiksusin ja suurele jõele välja jõudsin. Seal loomulikult selline laine et... trollisin siis Bonderi kääru ja kivide vare vahelise ala edasi ja tagasi läbi. Aegajalt ikka midagi tuli ... Tegin ilusa maja augu alumises otsas viis triivi jigitades, saades sedasi vaid kaks võttu, ja kummalgi juhul kala otsa ei jäänud. Üks võttudest juba toksu alla liigitus. Ja seejärel trollisin koju ära.
...
Õhtu kella viiest kuni seitsmeni tegin samasuguse tiiru. Kui hommik pakkus 9 haugi (4 neist konnad) ja 1 kohapunni (43cm), siis õhtu vaid 2 haugikonna ja ühe ahvena. Haug vist vaba õhtupooliku võttis.
...
Mõnus junn, mitte talviko ;)
VastaKustutaNüüd keerab sul ilma super päikeliseks ja soojaks nõrga põhjatuulega.
Taat