
Kaal. Hm ei tea. Ilmselt kasvanud kõvasti saia ja leiba (seda viimast muidugi erineval moel) sisse pugides. Pikkus. Hm ei tea, aga iga hommik löön pea vastu piita ära. Järelikult lühemaks pole jäänud. Pikemaks? No ma ei tea, naiivsus on omaette kunst. Peeglisse ei kannata vaadata, näo alumisse poolde on mingi kole karvkate tekkinud. Hallikas teine. Ei tea kas on paras aega jõuluvanaks kandideerimise CV teele saata?


Muud asjad? Täna avastasin, et kammi pole ammu kasutanud. Tundub selline kasutu vidin olevat, niikuinii kogu aeg müts peas... Söön siis kui tahan, mitte siis kui on aega...Õlle avan siis kui tahan, mitte siis kui on sünnis... Ärkan siis kui tahan, mitte siis kui on vaja. Mis sest, et alatihti on see suhteliselt sama kellaaeg, aga loeb ju põhimõte:-) Päev kulgeb oma soodu, ma üritan sellega kaasa voolata. Nii, et vaikselt hakkab meelest minema, mismoodi see palgatöölise elu välja nägi:-)
...
Aga tänasest päevast ka. Ärkasin vara. Isegi ei tea miks, und polnud lihtsalt. Uudiseid ka veel telkaris ei näidatud. Lugesin kogu interneti läbi, tegin mitu kohvi ja kusagil poole kümne paiku sättisin peale.
Väljas mõnus karge hommik, pea täielik tuulevaikus. Aga see oli petlik, ilmateade lubas päeva peale lääne tuult ja mitte vähe. Ja ega sooja ka eriti pole, äkki tegi kümme kraadi päeva peale ära?


Kuidagi sain ennast ankrusse ja saatsin jigi teele. 25 grammine pea, ikka klassikaline kp baitsi. Esimene võtt toimus enne kui lant põhja jõudis. Lennus olnud landi haug ära vajutas ja pika puiklemise järel paadini tüüris. Päris sellist äksi sees, kui eile, ei olnud, aga päris narts tulemine ka mitte. Järgmise nelja viskega võtsin veel kaks samasugust välja. Siis peenike vaikus tekkis. Nii veerand tunnine.

See kala jäi sellest ankrupaigast viimaseks, kuigi paar võttu oli veel. Mingi hetk soomlane lahkus põõsa auku ja ma üritasin ennast 10 meetri augu tsooni ankrusse panna. See oli sisuliselt võimatu missioon. Ankur ei pidanud hoolimata korduvatest katsetest ja mul hakkas vaikselt sellest lainest keerama...Pakkisin jigiridva kokku ja trollisin ülesvoolu minema. Minu jaoks olid püügiks liiga karmid olud.

Koha sirge trollimine ei pakkunud nagu ikka ... koha. Seekord haugi ka mitte. Bonderi kääru alguses keegi otsas käis ja siis jõudsin ilusa maja augu alumise osa lõpuni, kus lühikese vahega kaks kala otsa kargas. Üks neist 5+ kilo. Jätsin paiga meelde ja trollisin kuni kivideni välja, lootuses et mõni koha ärkab. Ei ärganud. Äkki neil ka puhkus?

Kivide juures keerasin otsa ringi ja trollisin tagasi. No oli see vast võimlemine. Laine vastu, paadinina käis üles alla, nii et pea hakkas ringi käima. Rumpliga pidev võimlemine, et laine paati risti ei viskaks. Pool tundi vist kulgesin, enne kui selle 700-800 meetrise lõigu läbisin ja Bonderi kääru algusesse tagasi jõudsin. Aga jõudsin. Kogu selle ala peale vaid üks võtt ja seegi vehkat tegi.

Tiksusin ilma võtuta uuesti ilusa maja augu servani välja ja sain sama paigas, kus eelmine tiir järgmise kala. Egas midagi, ilmselt jigitamiseks paras koht. Kuna vool pea olematu ja laine tugev, siis lasin paadi lihtsalt triivi. Ega see eriti allavoolu liikunudki, pigem pikapeale vastaskalda poole.
Peksin siis neli viie minutilist triivi ja sain kaks kala. Teine neist päeva suurim. 5.7 kilone. Kahva ei hakanud määrima, käega võtsin välja ja saatsin tagasi. Pudistas mulle veel mõned marjaterad paati - kudemata emane.

Peagi mökki ära tulin. Vahtisin hokit ja tegin sauna. Haugipüük ju väsitav tegevus, ei jaksa seda mitte terve päeva teha.
Päeva peale kokku 11 haugi. Kohatu päev.
Kui päikesetõusuga hommikuti kalale oleme läinud kas siis on sünnis olnud kell 5 õlut juua? :D Siin on pildi peal turb :)
VastaKustuta