Hommikul ostsin laevapiletid ära - päris väsitav on see igapäevane püük. Peab väikese puhkuse sellest võtma:-) Tahaks mingit vaheldust ka, jõe iga nurk on juba pähe kulunud....Nii poole üheteistkümne paiku sättisin alles minekule.Väljas imeilus ilm, tuul peaaegu nullis ja sooja ka juba vähe rohkem. Alguses isegi jopet ei pidanud selga panema. Kuni paat pisut kiiremini liikuma hakkas:-)
Otse loomulikult algatuseks kohustuslik trollimine merika tsoonis. De ja vue jäi olemata. Isegi haug vaikis. Pikalt ei mõelnud ja suundusin suurele jõele põõsa augu rajooni. Tuul küll pahast kaarest (läänest), aga nii nõrk, et lainet polnud. Konkurente ka mitte. Sättisin ennast kümne meetri auku ankrusse ja kukkusin loopima.
Samal hetkel keerati veekraanid lahti ja tekkis vool. Õnneks ankur pidas. Esimene vise ja kohe ka võtt. Haug oli all hambaid teritamas. Järgmise tunni jooksul sain võtte igale maitsele. Korralik pauk, tagant peale lendamine, nõksakaga otsa, vajumine, lõgistades otsa koperdamine ... Väga palju tühje võtte ja samamoodi ka ära kukkumisi.Sain selle aja jooksul vast paarkümmend võttu, kuid vaid kuus suutsin ära realiseerida. Kalad kõik 2-3 kilo vahele. Konnasid polnud, suuri ka. Voolu sees sügavast oli neid päris mõnus venitada. Loopisin enamuse ajast kp paitsi musta sädelevama versiooniga, kuna originaal oli otsa saanud. Vahele proovisin ka teise toone. Sobivamat ei leidnudki.
Kogu selle kammi keskel, sain korraga ka ühe säina. Klouniga. Kuna ma pole eriti säinapüügil käinud, vaid korra juhtus ühte kevadesse mingi imelik Hiiumaa seiklus, ja nii polnud ma ülekilo kala saanudki. Uus tippmark kerkis 1.6 kilo peale. Hiidlaste ja mereäärsete elanike jaoks on see muidugi konn, aga mulle...
Suurem aktiivsus lõppes lõunapaiku. Kolistasin samal sirgel erinevates ankrupaikades veel ringi, kuid erilisi elumärke polnud. Üks juhuslik kolmekas rikkus vaikust. Käisin põõsaauguni välja, kuid kohast ei kippu ega kõppu. Ka lood oli suhteliselt vaikne. Ja nii suundusin peale kella kahte algsesse ankrupaika tagasi. Naasmine kodupaika õnnistati kohe ka sisse, 3.5 ja 4.8 kilosed tegid käed limaseks. Lisa aga ei kippunud tulema ja kuna olin sellest 35 grammisest jigi pildumisest ka juba pisut tüdinenud, otsustasin trollida ülesvoolu minema.Samal ajal saabusid Mehis ja Anti.Vestluse käiku, samal ajal ju trollisin, otsustas segada päeva väikseim haugikoll. Peale nende suundumist merele õnnistati minu trollimist järgmise säinaga. Alguses tundus, et suurem veel kui eelmine. Maal kaaludes selgus aga, et täpselt sama kaal. Peaaegu oleks suutnud teise rekordi ka ära teha:-)
Trollisin kuni Bonderi kääruni välja. Kolm võttu selle paari kilomeetrise distantsi jooksul. Esimene selline korralik kala, tegi rahulikke sööste ja siis kukkus ära. Tundus ikka haug olevat. Kaks järgmist jäid otsa. Huvitaval kombel aga Bonderi käärust null võttu.
Sättisin ennast saare nurka, kõige kiirema voolu osa peale ankrusse ja andsin jigile valu. Uskumatu aga haug istus kõige kiirema voolu sees, justkui kärestikus. Esimene võtt toimus enne kui jigi põhja jõudis kukkuda, keegi vajutas ja järgmisel hetkel käis kala veest väljas. Asi toimus kaugel, aga no haug ei tee ju nii. Seal ikka 4.5 meetrit vett. Aga oli ikka haug. Pinnahaug ilmselt:-)Teine veel peagi. Siis ankrupaika vahetasin ja päeva suurima 5.4 kilose välja meelitasin. Kolmas ankrupaik, saare teises otsas, üllataval kombel ei pakkunud aga mitte midagi. Kell selleks ajaks juba kuus ka, kui mõtlesin mökki ära tulla. Enne kui seda mõtet realiseerima sain alustada saabus Andres koos sõbraga. Välgukiirusel lendasid kohale. Mingi hullu raketiga. Mõni aeg hiljem lahkusid mere poole, lugedes enne sõnad peale, et ma haugid kõik ära võtaks.
Lasin siis oma tindi värvi jesse paadile järgi ja võtsin Bonderi kääru ette. Ei midagi. Peale saare nukki keerasin järsult paremale, lasin kolmekümmend meetrit teise kalda suunas ja siis keerasin sama järsult vasakule tagasi. Samal hetkel kui ritv ja nöör ühele sirgele jõudsid, rabas haug. Kast sai limaseks.Asi hakkas mind huvitama. Võtsin uuesti sama lähtekoha, tegin läbi sama trassi ja kordasin samasuguse manöövri. Samal hetkel kui nöör ja ritv sirgjoone moodustasid asi kordus. Teine haug kasti.
Kolmas katse ja sama tulemus. Seekorda aga kala otsast ära pudenes. Edasi sõitsingi kogu seda ala ühest kaldast teise ja sain järjest võtte. Lappis lõhet trollides on pöörangud parimad võtu pakkujad, siin tundub käänakutega sama lugu olevat. Trollides.
Ühe viiekilosega jäin aga oma heast landist ilma. Õigemini selle keelest. Kuna kast hakkas vaikselt täis saama, siis panin pruuni jesse vette ja kulgesin kodupoole minema. Tee peal veel kaks tükki ära korjasin. Kast sai ääreni täis. Kalatehas sai õhtul jälle tööle hakata:-)
Homme siis siin viimane päev. Siis koju.
PS! Vesi 9.5 kraadi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar