20 tundi Honda mootori kasutamist oli ühele poole saanud ja nii oli hommiku esimeseks ülesandeks õli vahetus. Paat kaldasse, mootor maha, õlid välja, õlid sisse. Mõlemad õlid, nii mootori, kui ka mootori jala oma. Päris ligane töö oli. Peale kella kümmet saime sellega lõpuks ühele poole ja kui küürimise ka lõpetasime oli kell juba üksteist läbi. Vee peale, parem hilja kui...
Pool kaksteist alustasime püüki Bonderi käärus. Kohustuslik peatus nagu ikka. Väljas kenas sompus ja soe ilm. Tuul väga nõrk ja endiselt ida kaarest. Sooja nii palju, et kampsunist loobusin ja vaid jope sõidu tarbeks peale jätsin. Viis viset, viimasega paarikilone otsa kargas ja kast sai kalavabriku jaoks limaseks tehtud. Haugi võtt sundis veel viis viset tegema enne kui edasi suunduda saime.
Jões vool täiesti olematu ja see andis mõtteainet sügavama ala uurimiseks. Esmalt põõsa auk. Seejärel samas ka teine ankur. Null puudutust. Edasi juba kümne meetri auku. Õigemini selle alumisse serva, sinna kus eile äge oli olnud.
Viis viset mõlemalt ja mitte üks krõps. Päevad pole vennad. Ütlesin siis et teen veel viimase viske ja siis läheme merele. Ja siis korralik rabamine. Korraks otsas, aga kohe ära kukkus. Uus vise samale liinile ja asi kordus. Täpselt copy-paste. Kolmas vise ja nüüd selline pehme võtt, aga kala taha jäi. Korralik poiss, hoidis viisakalt põhja ligi ja puha. Kui viimaks pinda vintisin, üllatusin korralikult - 2.5-3 kilo kanti koha. Haarasin käega kahva järele ja samal hetkel tagastati mulle ... tross ilma landita. Ilmselt olin päeva esimest haugi väänates kogemata lõksu lahti teinud ja see maksis kätte. Ai kui valus. Aiaiai.
Nördimusest hoolimata jätkasime loopimist. Edasi oli kui unelm. Tunni jooksul oma paarkümmend võttu, palju ära kukkumisi, palju korralikke vonkse, kärri... Üks võtt kenam kui teine. Üks sellise lennuga pani, et ridva käest pidi ära rebima. Ja enamus kalasid korraliku pekslemisega - kevadisest passiivsusest pole enam juttugi. Ja kogu selle unelmate actioni tulemuseks vaid üks 3.3 kilone haug. Kõik teised ära pudisesid. Aru ei saanudki, mis valesti. Liiga pehme ritv maksis kätte?
Tõnul samal ajal ... vaid kaks võttu. Kasutas sama värvi ja proovis ka teisi vahele. Pommitas sama tsooni. Ainukene erinevus minuga võrreldes oli see, et minul 30 grammine jigi pea, temal 25 grammine. Kergemaga kannatas püüda küll, aga raskem kala rohkem närvi ajas. Tõnni väide oli muidugi et selles küll asi ei ole... Kui eile olid võtud olnud randi pealt alla kukkudes, st. 5 meetri sügavusest 8 meetri peale kukkudes lõi keegi ära... siis täna toimusid kõik võtud randi peal. Paadini järgi ei tulnud keegi.
Kella ühe paiku lõppes see kõik korraga ära ja tiksusime merele minema. Tee pealt veel paar haugi ja esimesest ankrupaigast jigitades ka veel üks, aga kole vaikne tundus kõik. Soomlased traalisid ümber rohusaari, aga ei näinud neil küll mingit suuremat sorti võtmist. Üksikud haugid ja enamus väikesed.
Sügav paik oli hingele jäänud ja nii keerasime merel juba kella nelja paiku minema. Ikka tiksudes. Esimeselt sirgelt üks haug, teiselt... nagu ikka ei midagi. Kohale jõudes avastasime, et soomlased on meie hommikuse positsiooni endale võtnud. Nii jäigi kordus action kogemata. Proovisime edutult samas tsoonis erinevates ankrutes ja siis tulime trollides tulema.
Bonderi käärus lammutasime trollides mõne kalaga, koduteel kümne harust veel ka minu päeva suurim 5.3 kilone. Üsna vara tulime maha, sest vaikselt hakkas pilvest midagi tilkuma...
Mul siis kokku 9 haugi, Tõnul 5 haugi. Kõutsil/Simmil ... nemad koos meie haugidega (tõstsime oma kastist pidevalt neile) 12+5. Nii et matemaatikat tuleb teha :-). Lisaks üks säinas (mis minu meelest oli see hoopis tõugjas - Ain sa kindlasti uurid välja eks:-)). Jaanusele seekord päeva suurim haug, 5.7 kilone.PS! Täna "kaotatud" lant oli siis selle korra esimene "kadu". 8 päeva peale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar