Jigi päev, 09. juuli 2021

Peale head päeva peab tulema kehvem. Hea kui üks, vahel rohkem. Patt oleks peale eilset nuriseda ja nii ma tänasest väga midagi ei oodanudki. Seda enam, et ilm keeras taas kuumenemise poole. Homme lausa 32 kraadi lubab, ilmselt istun terve päeva tünnis, kaelani külma vee sees.

Mis siis tänasest meelde jäi?

Sügavik ei toitnud kohe üldse. Ei ühtegi võttu vobleriga, vahet polnud millise firma toodangu otsa panin. Tõsi lood näitas vähemalt neljas kohas suurt kala. Jigitasin ja sain ka punnide togimisi aga mitte suure kala võttu. Seda siis nii ennelõunal kui ka happy hour ajal. Tõsi ühe haugi ikka meelitasin välja...

Samas üks kohalik mees kangekaelselt hommikul sama trassi jigitas. Pikalt, oma kaks tundi kindlasti enne kui alla andis. Väga tervitadagi ei tahtnud, tundus et segasin teda, kui samasse kanti püüdma sättisin... Kala justkui oleks, aga nagu pole ka.

Päeva üllatuse pakkus... landivahetus. Sügavikust mereni trassi olen pidevalt trollinud ja nurisenud, et miks seal kala pole. Täna läks kogemata poole maa peal otsa Jesse viidikas ja sain saja meetri peale haugi-kohapunni-haugi. Ja hiljem võtte nii punase maja all kui ka õhtut lõpetades ilusa maja tsoonis. Ikka ei ole nii, et vahet pole mis lant otsas on. Tõele au andes nägin seekord sellel lõigul loodi pealt ka oluliselt rohkem märke elust.

Punase maja rajoon ikka toidab. See on nii tüütu kant selles mõttes, et iga saja meetri peale saad mingi haugi aga enamus selline paras tatikas. Tõsi kui mujal ei võta, siis vaheldust selle lõigul alati leiab. Samas jigitamine aga...

Päeva hetk nr.1 oli samuti punase maja rajoonis, aga seekord pisut ülesvoolu, kui tavaline trollimise ala. Olin liikumas ülesvoolu tagasi, viidika Jesse paadil sabas. Olin rohelisest poist nii sada meetrit edasi, tavalistel kevadetel on see nn ahvena ala, kui korraga keegi otsa vajus. Ja üldse ei kukkunud perutama. Ja üldse ei tõmmelnud, kui enda poole kerisin. Ja üldse ei kerkinud vee peale, et seal ennast ümber telje  keerutama hakata. Selge koha. Kopikas alla 1.5 kilo. Aga see polnud see hetk millest rääkida tahtsin.

Panin siis ennast niimoodi ankrusse, et sain kalda poolt sama tsooni visata. Kus läks alles actioniks. Esimene vise, kohakonn otsa kargas. Teine vise, võtt...otsa ei jäänud... paar rulli tiiru hiljem uus katse...sama lugu...ja siis kolmas võtt ka veel otsa. Kinni ikka ei jäänud. Kolmas vise tühi. Neljas landivahetusega vise tühi. Viies landivahetusega vise tühi. Kuues vise uuesti tagasi must Relax ja võtt, otsa ei jäänud. Nuta või naera, aga seitsmes ja kaheksas vise täpselt sama moodi. Kuni lõpuks üheksanda viske otsa keegi otsa jäi...haug. Pooleteise kilone. Võtud olid suuresti samast kandist, aga kindlasti mitte sama koha pealt. Ei tea, kas oli sama kala või jändas veel keegi minuga. Rohkem võtte ei saanud ja kui hiljem sealt püügitsoonist loodiga üle käisin näitas pilt latikate taolist "pundart". Äkki hoopis nemad? Igal-juhul oli väga lõbus veerandtund.

Päeva hetk nr. 2 oli sügava augu servas. Sealsamas, kus eilne koha tuli. Sõitsin loodiga paiga üle ja nägin et kena kala all. Parkisin siis ennast nii, et saaks talle kenasti peale visata. Kolmanda viske ajal korraga ilus võtt täpselt sealt kus pidi. Ritv korraks vibuasendi sisse venitas ja siis kala otsast ära kukkus. Kuna tolleks hetkeks oli tekkinud mega vool, siis olin pannud 35 grammise jigipea (ja katsetamiseks ka uut värvi sirpsaba), millel suhteliselt väike konks. Ei tea kas sellest tingitult või "ikka juhtub", aga otsa ta ei jäänud ja rohkem võtma teda ei saanud. Samast ankrust tõsi küll sain veel ühe kohapunni ja päeva suurima haugi (2.5 kilo kanti) aga too tuli natukene teise liini pealt, nii et ei usu et sama kala.

Suurema osa õhtust keeras tuksi mega vool, mis kella nelja paiku valla päästeti. Mitte et vool paha oleks, pigem oli probleem meeletus rohumassis mis sellega kaasnes. Püük koosnes enamasti lantide puhastamisest...Igal juhul tulin juba kella kaheksa paiku maha ja tegin reedeõhtuse sauna. Ainukeseks kalaks külmakastis too üks üks koha jäigi.