Vigala jõel 10.-11. aprill 2023

Esmaspäev lohistasin ennast keskpäeva paiku kaheks tunniks turvaauku. Plaanisin seal olla küll kauem, aga ei arvestanud leitsakuga, mis mind tuulevaikses kohas ees ootas. 16 kraadi ikkagi! Joogid olin maha unustanud ja mida minut edasi seda enam hakkasid peas muud mõtted keerlema - peaks puud ära laduma, kasvuhoone ette võtma jne. Ühesõnaga tekkis mingi kohusetunde nõrkusehetk ja alla ma andsingi. Egas peale 15 särje midagi ka raporteerida poleks.

Õhtul sain selle aasta esimese vimma maja alt. Tonka otsa. Üllataval kombel oli see alamõõduline.

...

See eest teisipäeval otsustasin võtta, mis võtta annab. Lubas kergelt pilves ja sooja ilma, olematut tuult, veetase Vigalas oli kukkunud juba alla +90 ning veetemperatuur oli õhtul juba üle 8 kraadi. No peaks olema juba aeg! Nii ma panin endale harjumatult varajaseks kella. Kell viis üles ja kuuest juba jõe ääres. Konkurendid keerasid voodis alles teist külge :-)

Hommik oli külm, aga öökülma polnud olnud. Laksasin peibutuse sisse ja peagi ka korgi järgi. Esialgu enamvähem tunde järgi tajudes, kas kork liigatas allavoolu vajudes või siis mitte. Nähtavus minusuguse kanapimeda jaoks lihtsalt oli selline... olematu. Aga nii pea kui valgust korgi jälgimiseks tekkis piisavalt, läks särgede invasiooniks.

Päeva võib jagada laias laastus kolmeks. Esimene osa oli esimene tunnike. Särg läks hulluks kätte ära ja hävitas ohjeldamatult minu kärbsetõuke. 39 kala esimese tunniga. Praktiliselt kirp sisse ja kohe kala välja.

Peale seda algas teine osa ja kestis kella kolmeni. Enamus aega midagi ei toimunud, siis tuli mingi hetk korraga kaks-kolm särge ja siis jälle midagi ei toimunud. Ootasin kella kümnest, siis kella üheteistkümnest võttu... Neid ei tulnudki. Käisin oma lõigust allapoole tõusval kalal vastas, aga ka see v.a. ühe väikese erandiga, ei pakkunud midagi rõõmustavat. Erandiks oli üks vimb, mis kahjuks jäigi päeva ainukeseks. Tuli üsna tugevast voolust.

Kolmas laine algas kella kolme paiku ja kestis ... kuniks ma poole kuuest ära tulin. Või siis kauem.Väikeste vahedega tõusvate särgede "lained". Tegevust jagus, igav ei olnud. Huvitaval kombel algas kolmas laine Velise nurgas enne, kui minu harul. Veebist uurides sain ka põhjusest aru - Velise veetemperatuur oli Vigala omast mööda tormanud ja kala suundub varakevadel ikka soojema vee suunas.

Vimbadest. Mul siis terve päeva peale vaid üks vimma võtt. Vastaskaldal 11 mehest said pealelõunal üks meestest 3 ja teine 2 kala. Teised, sealhulgas viis neist allavoolu nendest kahest, piirdusid vaid särgedega. See, et vimb tänu soojemale veele Velisesse läheb on arusaadav, küll aga on müstika see, et nii sooja veega näeb päeva peale sellel lõigul vaid kuute kala. Neid peaks tavaliselt mitmeid sadu kui mitte tuhandeid sellel ajal mööda voorima. Vimb ilmselt aga ikka veel istub augus... või siis liigub üles kõige kiiremas voolus ja sealt teda sellise voolukiirusega veel ei püüa.

Kokku siis päeva saldoks 149 särge, 1 vimb, 1 viidikas. Ahjaa, poole kuuest tulin ära, sest särjed olid selleks hetkeks minu kärbsevastsed ära hävitanud. Ometi oli mul neid olnud kolm portsu kaasas. Õgardid! 

Tänu sööda puudusele, proovisin ära ka Lucky John tehislikud kärbsevastsed. Tundus, et kui lisasin ühe või kaks tehisvastset koos kolme elavaga, siis see isegi toimis. Vaid tehisvastsetega varustatud kirpu küll prooviti, aga ära ei võetud. Nii et selline aseaine nagu rohkem, juhuks kui elavad vastsed otsa saavad. Lisaks sai ka poolakaid otsa pandud, need läksid küll särjele hästi peale.

PS! Tervitused vanameister Reinule, kes pidi üksi särge rebima, sel ajal kui Raimo, va laiskvorst, ei viitsinud kalale tulla :-)