Päevane jalutuskäik oma jõel, 20. aprill 2023

Paar päeva pole mahti olnud jõe äärde püüdma minna. Täna otsustasin, et vaja ikka uudistada, kas miskit toimumas. Kõutsile kalad vaja linna minnes ka üle anda. Aga enne tuli need ju kinni püüda!

Hommikul natukene veel toimetasin muude asjadega, aga poole kümnest sain minekule. Kaugele ei viitsinud sättida, turvaauku. Seal sellise päikesega hea mõnuleda, kui vaid piisavalt jooki kaasas on. Tuult lubas täna ka oluliselt nõrgemat kui eile, nii et püügiks igati hea paik küll.

Jõe veetase vaikselt muudkui kukub. päeval näitas +73 ja veetemperatuur +7,7 kraadi. Paar tuulutuspäeva on vee temperatuuri tõusu tagasi hoidnud, kuid tänane soe viib selle õhtuks jälle kümne kraadi alla. Särg ilmselt juba koeb, sest valvetonkade otsa neid enam ei roni.

Peibutussööt sisse, kirp teele ja vaevu jõudis see põhjani, kui kork hüplema hakkas. Esimene vimb vähem kui minutiga sumbas. Peast käis läbi mõte, et nüüd läheb siis andmiseks. Aga hoopis vastupidi, sain järgmisel tiirul põhjamätta niimoodi kätte, et jäin oma kirbust ilma ning viie minuti pärast uuesti toimetama hakates ootasid ees juba viidikad.

Tund aega ootasin kannatlikult. Andsin sööta juurde, lugesin palvuseid et vimma parved nüüd liikuma hakkaksid... See aga mitte ei mõjunud ja tund hiljem olin nendest viidikatest nii tüdinenud, et võtsin tõugud ning ridva ja läksin maailma avastama. Allavoolu, sirge peale.

Otsust ei pidanud kahetsema. Järgmine poolteist tundi olid päris toredad. Harrastasin "kõnni ridvaga mööda kaldaäärt" püügistiili. See tähendab, et saatsin korgi voolu sisse ja kõndisin niikaua temaga kaasa, kui kala üles leidsin. Vimb kätte saadud, proovisin samast mõned triivid ja kui midagi ei toimunud, siis alustasin uuesti sirge algusest allavoolu marssimist. Püüdsin sedasi ca 50 meetri ulatuses ja oleks ilmselt kaugemalegi läinud, aga vimbade tassimine tagumisest lõigust sumbani muutus tüütult pikaks. Nii siis traavisingi selle 50 meetrise lõigu peal edasi ja tagasi.

Põhiliselt toimisid kaks mättatagust. Lisaks osad kalad jumala suvaliste kohtade pealt. Kella ühest rauges võtt, kuid tundus, et parv ei läinud edasi vaid pani lihtsalt karbi kinni. Sain järgmise tunni jooksul veel kuus võttu, kõik sellise pika hambaga, nii et kas otsa ei jäänud või pääsesid plehku. Uue kirbu konks oli pehmem ja vajus kergemini läbi. Kuna aegajalt kirp ikka põhja kinni jääb, siis lahti kangutamise järel polnud igakord meeles seda tagasi õigeks painutada. Nii need kalad vehkad said. Kokku pääese 8 kaheksa vimba püügi perioodi jooksul võideldes otsast minema.

Kella kahe paiku hakkas nälg mind kodu poole ajama. Polnud süüa kaasa viitsinud teha, sest ei arvanud et niigi pikaks ajaks jään. Kokku käis kaldal 22 vimba ja 3 särge. 16 võtsin ära. Sort suuresti selline väiksema poolne. Kasari kohta. Aga see on ka ainukene, mille üle täna nuriseda saaks.

Sirge peal toimus püük ilma peibutussöödata ja seetõttu pääsesin ka viidikast. Tundus et vimma parv lihtsal passis seal. Võttis tavalist triivi, ei mingit mängitamist.

Tore püük oli.