Ees oli ootamas kaks meest, kes mind kenasti oma vahele lubasid. Pika kaikaga püügil on suureks miinuseks puuvõred - pea kohal peab ikka 8 meetrit tühjust olema, et püüda saaks. Selles kohas seda kõrgust kenasti jagus.
Mehed olid hommikust saati olnud. Alguses oli kenasti vimba tulnud (9-10 vahel), hiljem aga tilkuma hakanud. Sain oma kirbu vette saadetud ja veendusin nende sõnade õigsuses üsna ruttu. Viidikas oli platsis, suuremat kala ei paistnud. Vahetasin hõbedase kirbu kuldse vastu just lõunaseks võtuajaks. Poole ühe paiku tegi kiire laine ja sain poole tunnikesega viis vimba. Sort selline "pärnu standard". Imelikult väikesed.
Peale seda lainet võttis maad praadimise aeg. Päike tuli pilve tagant välja ja kukkus küpsetama. Isegi nastik tuli meie seltsi peesitama. Viidikale meeldis see aina enam, teistele kaladele vähem. Saime oma kaldasse neljanda liikme juurde, võtule see aga kasuks ei tulnud.
Järgmise nelja tunni jooksul oli tempo selline, et vast paar võttu saime kamba peale tunnis. Enamasti olid võtud voolust, sest vaiksemas vees ei kannatanud üldse püüda. Kahtlustan, et meie kaldal sai peibutussööta liialt palju sisse loobitud ja viidikas koondus kõik meie alla. Kui mingi aeg pisut allavoolu luurel käisin, siis seal näiteks viidikat polnud.
Kui meil oli võtutrend langeva iseloomuga, siis vastaskaldal täpselt vastupidi. Mida päeva edasi, seda paremaks seal läks ja peale keela seitset tuli seal paaril mehel vimba lausa ketti. Meie kaldas aga valitses sisuliselt kella kuue ja kaheksa vahel täielik vaikus (kui viidikas ära unustada).
Ootasin kella kaheksani ära ja siis tulin ära. Kokku kaheksa vimba ja teist sama palju särge. Püük kinnitas selle aasta eripära - peale lõunat rändab vimb suuresti Velise harru, ennelõunat aga Vigala omasse. Põhjus ilmselt veetemperatuuride erinevus. Kui hommikul oli Vigala haru veetemperatuur 7.4 ja Velisel oma 6.6 kraadi, siis õhtul kella 18st oli Vigala harus vesi 9.3 kraadi ja Velisel 10 kraadi.
PS! Jäin oma lemmik kirbust ilma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar