Suur reede, 07. aprill 2023

Kolmepäevase "laulupeo" esimene päev. Suur reede. Ilm jumalikult kevadine, päeval tegi oma 13 kraadi ära ja päike keeldus lahkumast enne õhtut. Vigala all paistis jõe ääres kolm autot olevat. Majast mööda vurati nagu Pärnu maanteel tipptunnil. Kõik kiirustasid kuhugile. Võtsin peaaegu vaba päeva kalapüügist. Toimetasin aias, panin kasemahla jooksma teisel puul, sättisime poisiga silla vette, lidusin tossudes 6.27 km... Esimene jooks ikkagi sel aastal. Keerasin boileri ühenduse tuksi, Urmas äkki saab selle korda tagasi. Lapsega sai avatud jalgpalli hooaeg ja naisega grillihooaeg. Mida kõike ühe päevaga ära teha jõuab. Puudus vaid täpike i peal...

... ja nii ma kella poole viie paiku autole hääled sisse panin ning allapoole jõge minema suundusin. Mõtlesin, et käin vimmasirgel ära ja kui seal on palju neljarattalisi, siis lähen oma turvaauku. Üllatusena valitses sirge peal tühjus. Kas kõik need hommikused voorijad olid õhtuks linna pidu pidama tormanud? Parkisin ära ja suundusin jõgede risti.

Selle soojaga on vantsimine ikka raskem kui paari soojakraadiga. Keha sai higiseks. Kohale jõudes oli vastaskaldal 2+2 seltskond. Üks eestikeelne, isa ja poeg ilmselt. Teine venekeelne. Info jagamisel oldi kidakeelsed ja nii keskendusin püügile.

Peibutussööt sisse. Ritv lahti. Kärbsevastsed hõbedasele kirbule ja kork mõne meetri kaugusele vette. Kümme sekundit hiljem võtt ja särg tuli hetkeks kaldale, et vabastatud saada ja jalgeesisesse vette maanduda.

Uuesti sööt vette ja sama story. Järgnes sisuliselt 3.5 tundi järjest sama manöövrit. Loopides peibutussööta hoidsin särjeparve pidevalt all, nii et endal lõpuks pidev võtt tüütuks muutus. Proovisin siis rohkem voolu seest püüda aga ka seal olid särjed platsis. Huvitval kombel kõik söödapadjast maksimaalselt 4-5 meetri kaugusel. Eemal võtte ikka üliharva.

Poole seitsme paiku sain ühe vimma ja jätkus särgede invasioon. Sööta enam juurde ei andnud ja polnud ka vaja. Nood lihtsalt istusid all suud ammuli ja ootasid et keegi midagi kurku viskaks.

Pidev võtulaine kestis kuni kaheksani välja ja hakkas siis raugema. Poole üheksast lõppes üldse. Panin ridva kokku ja kiirustasin minema. Pimeda peale ei tahtnud jääda, Tagsiteel vantsides autoni põrkasin paari kitsega kokku. Hea et metssead veel metsas olid.

Kokku siis 98 särge ja 1 vimb. Särje sort keskmiselt paarisaja grammine. Mõni alla, mõni peale. Mõned suurimad ka üle kolmesaja. Karvased nad veel pole. Selline püük on natukene tüütu - ei taha ära sõnada, aga kui ikka pidevalt võtab, siis muutub olukord üsna ruttu vähe huvitavaks. Et mitte öelda igavaks.

Vesi Vigala jõel +95 ja temperatuur hoobilt 6.3 kraadi. Velise 5.4 kraadi.

Valvetonkad maja all vimba pole veel pakkunud. Täna üks poolekilone turb ära eksis. Päeva kõndimise saldoks kujunes lõpuks 24 tuhat sammu.