... Kell oli umbes pool üheksa kui paadi sadamast lahti lükkasime. Tee peal mõtlesin, et prooviks enne minekut kusagil, aga kuna tuul oli täiesti nullis, siis tundus juhuse kasutamata jätmine justkui patt. Ikka otse merele.
Algus oli konarlik. Panime ennast peale punast poid ankrusse ja kulgesime viskepikkuste kaupa allavoolu. Vaikus. Ei ühtegi puudutust ka, kui alles miski kolmandas ankrus lõpuks üks haug lasi ennas kiirabi silikoonil ära rääkida. Peagi sai Ain ka võtu ja tundus, et nüüd läheb actioniks, aga ei - Ain oli 1.1 kilose latika otsa traginud. Action jäi ära.
Umbes tunnise ponnistuse järel otsustasime trollides parematele jahimaadele siirduda ja otse loomulikult tegi see püügiviis kalal suu lahti. Lühikesel poolekilomeetrisel lõigul tulid mõned haugid paati ja mõni pääses ka jooksu. Kuna iga võtu järel vajusime kala väsitades voolus sisuliselt algusesse tagasi, siis oli teekond punase maja alla kui üks lõputu lugu. Eht eestlaslik laulusalm, ikka kaks sammu edaspidi, üks samm tagasi, sobib siia meie paadi liikumist illustreerima.
Punase maja all tegime jigitamise. Lood lubas kala ja jigitamine ei petnud ka. Tõsi ühest ankrust naljalt üle ühe haugi ära ei rääkinud, aga tegevust oli piisavalt, et lõunani sellel lõigul aega veeta. Siis väsisime pigem ise ja kolisime trollima. Jessede ja karikkote maavõistlus vajas pidamist ja lisaks tahtsime tõugjat proovida. Trollimine toitis, tõugjas aga polnud kodus.
Pealõunal tegime veel kontrolltiiru merel nii jigitades kui slaideritega rohuäärt kammides. Seal me kedagi ära rääkida ei suutnud ja nii trollisime kodupoole minema.
Jõgi on ikka iga päevaga elavamaks muutumas. Nii saime punase maja sirgelt kala, tünni sirgelt ja ka Bonderi kääru alguses. Mingi hetk kajakate parve silmitsema jäime ja otsustasime selle koha ka läbi piitsutada. Tükk aega tühja loopimist ja siis korraga väikse jesse otsa võtt. Kala võitles suhteliselt laisalt ja olin kindel, et tegemist on haugiga. Üllatusena aga "puri" veepinna kohale kerkis. Tõugjas. 2.6 kilone. Ain järgmise viskega samast veel ühe haugi välja võttis.
Koht iseenesest on lahe. Voolu sees, meeter kuni kaks vett ja rämedalt kive täis. Sobiks nii forellile kui tõugjale suurepäraselt. Järgmistel päevadel peab seal kindlasti kontrollpeatusi tegema.
Kuna jutt paadis juba forellile ja tõugjale läks, siis otsustasime kümne haru madalavee lantidega trollida. Haugist oli ju enam kui küll ja kohast pole kippu ega kõppu, seega polnud meil ka miskit kaotada.
Pool kilti sõidetud kui loodil järsku pooles vees kala näitas. Oli teine selline kolmnurga kujuline, mis Aini teooria järgi haugi tähistab. Ütlesin veel, et egas pooles vees olev haug ei võta, kui Aini ritv kreeni vajus. Sel ajal kui ma oma ritva välja võtsin sõnas Ain järsku - forell. Siis läks kiireks kahva otsimiseks ja peale pisikest väsitamist kala kahva mahutati. Ilus kala. 76 cm pikk. 3.68 kilo raske. Täielik jackpot.
Ja ega rohkem polnudki midagi teha. Tulime koju ära. Kokku mul 12 haugi ja tõugjas. Suurimad haugid 6.0 kilone ja 5.7 kilone. Ainil 7 haugi, latikas ja forell. Oli üks müstiline päev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar