Puhkus Soomes, 08-09. mai 2024

Selle aasta Soome kevadist trippi ootasin ikka väga. Isegi mitte püügi pärast, vaid pigem et saaks puhata. Mingi räme kevadväsimus on peal, iga päev mingi hirmus unekas. Siin saab vast välja magatud, kuigi reisi alguses loomulikult mitte. Seltskondlik värk esimestel päevadel tähendab pidu ja pillerkaart. Aga teisel nädalal on vast vähe vaiksem.

Kolmapäeva hommikul tulime üle. Motonetist karikkote kokku ostmine ja pealelõunaks maandusime mökkis. Kõuts, Mihkel, mina. Ain pidi laupäev järgi tulema.

Päev oli nii tuuline ja sisuliselt esimesel päeval haugipüügiga tegeleda ei lasknud, vähemalt mitte mere ääres. Jõe peal kannatas olla, aga nii varasel ajal pole peale suudme mujal mingit actionit. Veetemperatuur on juba üle üheksa kraadi. Haug peaks suuresti kudenud olema.

Paar tundi piinlesin lainete käes, siis tulin saare taha tonkatama. Pooleteise tunniga kolm latikat otsas, üks pääses plehku, kaks tulid koju. Ilusad suured pätsid. 2.25 ja 2.05 kilo.

...

Teisel päeval suundusin joonelt mere äärde, sest pealelõunal tekkiv tuul ajab mu sealt niikuinii minema. Start oli nii kella 9 paiku.

Kui eile oli päeval vaid 6 kraadi sooja, siis täna anti paar kraadi juurde. Päikest pakuti ka kuni lõunani, aga nii soojaks ei läinudki, et kapuutsi oleks peast saanud ära võtta.

Alustasin mere punasest poist paarsada meetrit edasi. Puuvõre kohal. Olin vast paar viset teinud kui erilise matsuga esimene haug otsa kargas. Võtt oli paadist nii 7-8 meetri kaugusel, aga see pauk mis pakuti, pühkis hoobilt hommikuse une silmist. Mässasin päris pikalt, et läbi tugeva voolu kala paati saada. 4+ kilone.

Samast ankrust sain veel kaks kala. Nood võtsid selliselt, nagu varakevadel kombeks. "Särjenokitsemine". Järgmisest august veel kaks kala, ülejärgmisest üks ja siis hakkas pidu maha jahtuma. Sain küll veel paar kala peale pikka loopimist, aga nood pääsesid enne paati jooksu. Suurim haug 4.2 kg.

Proovisin kogu punase poi ja rohelise poi vahelise ala läbi. Kuna lainet veel ei olnud, siis oli hea ankrut järgi vedades püügipaika vahetada. Paar proovimist oli, aga võtma kedagi ei saanud. Ei aidanud ka trollimine samas tsoonis, kuigi Mihkel ja Kõuts just sellest püügiviisist toitusid (neil ka päeva peale viis haugi).

Kella kahe paiku hakkas tuult tegema ja kulgesin minema. Sügava peal sisuliselt trollida polnud mõtet. Punase maja sirge peal üks võtt karikko otsa oli, aga ülejäänud distants... Paar tundi hiljem kolisin juba tonkatamise peale üle ja lisasin eilsetele sügavkülma veel kolm kala juurde. Esimesed kaks tulid järjest. Teine neist nii, et kui tina maandus, siis koheselt ka uss ära võeti. Kolmas kala tuli pool tunnikest hiljem. Seejärel kulges parv kuhugi minema ja jättis platsarmi ahvenate pärusmaaks. Nood rüüstasid ussi mõnuga.

Kell kuus otsustasin et hakkab aitama küll. Panin viimase ussi otsa ja sikutasin tõugja poisi välja. Võttis teine sellise hooga, et tahtis ridva paadist kaasa tirida. Sellega sai päev lõppenuks kuulutatud.

PS! Kajakaid pole veekohal tiirutamas näha, haugi kõhtudes vaid kiisk... kas tint pole veel langema hakanudki või ei tulnudki teda jõkke.